Oli üks Oliüks

25. jaanuar 2005

Kollane

Hakkan toibuma. Talveunest, hallist letargiast, tegevusetusest. Juba normiks saanud ebaõnnestumiste jada on viimasel ajal terava noaga läbi lõigatud. Ka härrad-provvad Kiire-kiire ja Eiviitsi hakkavad vaikselt minema sättima. Vaatavad veel kaheldes ukselt tagasi. Jalaga ei anna, ignoreerin. Kui piisavalt kaua oodata, läheb iga kiire üle. Hea, et niigi läks. Aeg on ravim. Suurtes kogustes on ta surmav.