Oli üks Oliüks

21. märts 2005

Sellel lool oli see olemas mis ühel rockilool peab olema, et mulle meeldida...

Vanaemade sünnipäevad, mis ei toimu rokiklubides või muudes intrigeerivates kohtades, on ilmselgelt saatanast. Kui ma enne ei teadnud, milline kaalujälgijate põrgu välja võiks näha, siis pärast pilku sünnipäevalauale tekkis mul üsna selge ettekujutus. Rohkem kui paari tunni veetmine selle laua taga oleks juba eluohtlikuks muutunud ning kiirustades jäid päikseprillidki vanaema külmkapiäärele.

Koju jõudes oli ilmtingimata vaja alustada operatsiooni kardin. Esimeseks etapiks oli lakke aukude puurimine (veidi enne kella 11 hilisõhtul), edasi kardinapuu installimine, kardina triikimine ja ülesriputamine. Ja voila, kella üheks oli operatsioon läbi ning tuba nägi tunduvalt parem välja. Valgus paistab tuppa kah. Kõrvalnähtudest leiavad äramainimist kaela kangus ja asjaolu, et käed õlakõrguselt ülespoole ei tõuse.