Õhk kõnnib tänaval

Kas mul on selektiivne mälu (vt. E. Savisaare kahepoolekilone uudisteos) või oli tõesti möödunud suvi samasugune, nagu praegune ilm akna taga? Mis ajast meie kahest legendaarsest aastaajast on üks saanud? See sitt suusailm (edaspidi SSI) hakkab segama normaalset elutegevust.

Hommik algas kummaliselt. Kui olin kella kuuest ennast kööki vedanud ning manustasin poolkinnisilmi esimesi kohvilonkse, kostus koputus aknaplekile. Sel hetkel ei oleks see mind ka siis rohkem üllatanud, kui ma esimese korruse asemel tunduvalt kõrgemal elaksin. Akent avades vahtis mulle vastu kojamees, kes pobises midagi võtmetest. Selge, onu on oma võtme kuskile jätnud ja ei saa majja sisse. Läksin hommikumantlis talle ust avama, kuid selle asemel, et sisse tulla, pistis ta mulle pihku ühe võtme ning kadus (ei, mitte halli suitsupilve, lihtsalt tõttas minema). Segadusseaetud unine mina, trepikojas, ühes käes kohvikruus, teises tundmatu võti. Alles tubli mitu kohvilonksu hiljem suutsin tabada, et tegemist on võtmega, mis avab sissepääsu eelmisel õhtul tekkinud prügikastimajakesse.