Oli üks Oliüks

18. august 2005

Teateid tegelikkusest

Kell 7.40 alustasin ma tööpäeva sellega, et sõin peotäie kartulikrõpse ja jõin ära pool klaasi veini. Seletamatutel põhjustel.

Eile sai jälle käidud korterijahil. Ära vaadtud kaks korterit. Üks korter oli väga pime (50 meetrit kahe maja vahel ruumi). Ühe akna nurgast ka 20cm merevaadet. Vinge värk ikka küll :P

Maakler oli vaatamisväärsus omaette. Korteris praegu pesitsev üürnik samamoodi.

Esimene oli pikk kahekümnendate teises pooles noormees. Lokkis hooletus soengus tumedad juuksed, suured sügavad silmad. Jalas valged püksid, mille värvi peale kahvataks ka vastsadanud jõululumi. Kombineeritud kõige roosama T-särgiga, mida ma oma elus näinud olen. Kui seda nägemiseks võis just nimetada, kuna silmad hakkasid valutama hetkel, mil ta vaatevälja sattus. Valged-valged varbavaheplätud ainult võimendasid kogu seda vaatepilti. Ütleme nii, et mitte just väga hetero.

Ja siis oli see üürnik. Istus mõnusalt oma heledas nahktugitoolis koduses miljöös ja vaatas Euronewsi. Kõlaks nagu õhtune idüll teleka seltsis. Seljas ilma ühegi kortsuta ülikond, lips täpipealt otse, jalas kingad, millelt oleks võinud enda peegelpilti näha. Juuksedki olid pedantlikult soengusse kammitud... Hea vähemalt, et ka tema ei paistnud naistest huvituvat, muidu oleks mulle kangastunud vaatepilt sellest, kuidas kööginurgas koorib kartuleid kokteilikleidi, kontsakingade ja ülespandud soenguga naisterahvas.

Teine korter oli avar ja valge. Aga ei istu mulle need planeeringud, kus ma välisuksest sisse astudes jõuan ilma igasuguse ettevalmistuseta köök-elutuppa. Ma tahan esikut. Ma tahan nišše, panipaiku, nurgataguseid. Ja ma tahan, et mu elukoht ei asuks Energias.

Aga täna teist korda ühte Pärnu maantee korterit kaema. Kui hind ei oleks selline nagu ta on, oleks kõik seal ideaalne. Esik, sisseehitatud garderoobid magamistubades, valge korter, armas kööginurk, rahulik siserajoon kesklinnas. Ja mis selle korteri veel väga vahvaks teeb, on üle 10 ruutmeetri terrassi. Ma juba kujutan ennast ette seal suvehommikuti kohvi joomas. Kui vaid see hind oleks veidi väiksem... Müüb seda korterit arusaamatust rahvusest vanem meesterahvas. Räägib inglise keelt, müüb korterit, kuna kolib Hispaaniasse. Hästi kummaline tüüp, kellel minu arusaamist mööda on kaks naist. Loodetavasti siis ka kaks ämma :P Aga muidu päris sõbralik ja jutukas.