Kolimisootuses

Pärnu mnt korter sai ära otsustatud pärast teistkordset vaatamist. Esimesel korral tundmatut rahvust kujutav härrasmees sai teiel korral traditsioonilise inglise aksendi ja ka vastava päritolu. Või olid mu kõrvad esimesel korral liiga ametis kuulamisega, ega see liiklusmüra majani ei kosta. (Ei kostnud, kusjuures.) Nüüd on vaja nimetet tegelasega natuke kaubelda teemal, mis saab sellest mööblist, millega ta korteri varustanud on. Osaliselt nagu sobiks minu maitsega. Aga osaliselt tahaks ikkagi uut ja "oma". Eks paistab. Tunne on igaljuhul nagu lapsel sünnipäevaootel. Oh saaks juba kiiremini sinna korterisse sisse. Siis oleks veel ka terrassihooaega järel...

Vanasse (aga tublisse) korterisse üürilisedki leitud. Eks ka nemad tahaksid varsti sissekolimisele mõtlema hakata.