Reedel sai jälle kord ära peetud üks hooajalõpetamine. Seekord oli see erinev kõigist eelnenutest juba seepärast, et mingi ime läbi oli pidu sattunud reedesele päevale. Niipalju, kui ma selle asutuse pidusid mäletan, on need alati olnud nädala keskel ning järgmise tööpäeva võib tavaliselt küll korstnasse kirjutada. Unikaalne oli ka see, et tarbitud alkoholi- ja söögikogused jäid mõistlikkuse piiridesse ning hommikusest repertuaarist puudus mälumäng täiesti. On oht, et ma hakkan maha rahunema ja täiskasvanuks saama. Pole enam ka vist enam seda tunnet kuklas, et kui juhus on, siis tuleb ikka pidutseda niimoodi, et maa must. Jah, läksin ka peolt edasi kluppi, kus sai tantsitud ja tantsitud ja tantsitud. Mõnus oli ennast liigutada, olgugi, et võibolla liiga kõrgetel kontsadel.