Murphy seadused kehtivad igas olukorras

Nagu tänasest SLOL-st näha (või õigemini ei ole näha), on mul see miski vist ikka olemas, mis aitab maruvihaseid staaritsejaid maha rahustada nii, et nad pooletunnise telefonikõne lõpuks vabandavad ja leiavad, et tegelikult sujub koostöö suurepäraselt. Mõjuks see ka sisalikutibile, siis saaks jälle rahulikult magada. Miu.

Eile kehtis mul miskipärast printsiip, et ükskõik mis suunas ma sõitsin, ikka oli see ülesmäge ja vastutuult. No ei taipa... Alles üleeile oli sama ring nii kergelt läbitav, et koju tagasi jõudes tekkis kiusatus veel korra ümber kvartali uisutada.

Hommikul tööle sõites (sedakorda autoga ikka) tegin Endla tänaval väikese slaalomi püstipandud punasetriibuliste plastpostide ümber (ohukoonused vist moodsas keeles). Neid parasjagu pPaigaldanud töömehed tegid väga ühemõttelisi liigutusi, mis hõlmasid sõrmi ja oimukohta, viidates puudujääkidele minu vaimses tervises. Pangu siis mõni korralik suunav märk püsti, mitte ärgu toppigu keset minu sõidurada suvalises asetuses poste.