Pidu-pidu!

Ma ei tea, kas ma usun nüüd imedesse või sõimamisse. Igal juhul viimast ma tegin ja esimene sündis. See õnnetu makseterminal on minu laual. Eile õhtul saatsin oma lemmikpangale kirja, mis ilmselgelt peegeldas üks-ühele mu toonast afektiseisundit ning sisaldas suures osas mu suhtumist panka ja tekkinud olukorda. Hommikul hetkeks mõtlesin, et see oli minust, kui piiritult heast ja viisakast inimesest, küll ääretult kole tegu. Ja siis helistas kliendihaldur ning lubas kõik endast oleneva teha olukorra lahendamiseks. Ja voila, 2-3 pangapäeva asemel saime hakkama 10 minutiga. Mida ometi nad küll kogu selle ülejäänud aja oleksid teinud?

Peo ettevalmistused on täies hoos. Stuudiotesse kiigates paistis, et kujundused on igati vinks-vonks ja pensionile läinud ekskolleege pole põhisihtgrupina arvestatud. 11 tuhat tikuvõileiba, vein, šampus, viin ja tort (mitte ilmtingimata selles järjekorras) võib ka üsna lõbus olla. Singer-Vinger rokib nagunii.

Ja praeguseks on üle läinud ka tahtmine kiiresti alla tulemise eesmärgil kõrghoonete katustele ronida.

Ja kuna see teguviis paistab popp ja noortepärane olevat, siis tervitan siinkohal näiteks bussijuhte ;)