Oli üks Oliüks

15. detsember 2005

Need asjad, mida me tahame kõige rohkem, on ühtlasi ka need, mida me kõige enam kardame. Sammud, mille tulemustest suurt ei hooli, võtame ette suure hurraaga ja julgelt. Aga kui tulemus on tähtis, siis hakkame kaaluma ja mõtlema, vaagima erinevaid võimalusi. Üle mõtlema isegi.

Kas süsteem töötab ka teistpidi? Et asjad, mida me kardame, ongi just need, mida me kõige kõrgemalt hindame ja ihaldame?

Ma tean, et ma saan alati kõik, mida ma tahan, kui ma olen nende asjade nimel nõus vaeva nägema. Aga millal ma enne teadnud olen, mida ma tahan...

Käisin emaga lõunal. Huvitav vahelduseks. Ema rääkis oma eelmise nädalavahetuse Pärnu Tervises käimisest, mina sellest, kuidas ma homme Haapsallu Fra Maresse lähen. Nagu kaks Soome pensionäri istusime Kadrioru kohviku laua taga, tegime suitsu ja jõime teed.

2 Comments:

  • See kartmise trikk on liigagi pädev. Vahel on suisa indikaator. Nagu mul esmaspäeval, ju nou. Läbi kartmise sain aru, et järelikult tahan. Ja siis on midagi , mida ma tahan nii väga, et ma kardan ja tahan seda nii läbisegi, et ma olen ammu järje kaotanud. Aga ainult korra on olnud mul võimalus selle puhul mõtelda, et kardan. Enamiku juhul, et ennekõike tahan ja siis kardan. Võib-olla see ongi see kartus, millel ei pea olema põhjust. Võib-olla polegi see hirm freudilikult vms ära seletatav, kuna see lihtsalt on nii oluline? Vist. Või ikkagi on hirm haiget saada, katki minna, pettuda, põrkuda kokku reaalsusega?

    By Blogger Esme Kassak, at 17:58  

  • Kusagil keegi ütles: Happyness is doing what u fear the most. Asjad, mida mis on enne ärategemist hirmutanud, teevad ära tehes kõige rohkem õnnelikuks/rõõmsaks. Sellepärast, et nad ennast ületades ära tehtud on. Ja sellepärast, et tegelikult polekski olnud tarvis neid karta.

    By Anonymous Anonüümne, at 22:25  

Postita kommentaar

<< Home