Anumad

Kui ma ükskord suureks saan, siis ma väldin kõiki auke ja ämbreid. Rehasid kah. Aga senikaua on mul suurepärased vabandused neisse igasseühesse sisse astuda ja möödaminnes rehavartega piki nina saada. Kuidas ma muidu õpiksin. Aga kas ühte ämbrisse mitu korda astumine näitab, et ma olen õppimisvõimetu? Või, nagu jõkke, ei saa ka samasse ämbrisse kaks korda astuda? Ka ämbrid muutuvad ajaga. Vanemaks näiteks. Targemaks saamist on ühelt ämbrilt muidugi palju oodata. Aga astujalt? Ja võibolla on ämber astujast juba nagunii targem? Ja kas ämber on ikka ämber?

Tõsi, ülemõtlemine ei ole kunagi veel kellelegi kasuks tulnud. Ning asjadel on kalduvus alati minna nii nagu peab. Või natuke teisiti :)