Puhkuse esimene päev

Ma tõesti ei mäletanud, et puhata nii mõnus oli. Mitte ühte mõtet peas, et nüüd peab seda ja toda tegema. Ei pea. Kõik mis tehtud käis kategooriasse "võib ju kah".

Päeva kõige kohustuslikumana näiv asjaolu oli lapsega juuksuriskäik. No oli valida selle ja patside tegemise vahel ning viimane oleks ilmselt tekitanud küsimusi lapse soo osas. Jah, kannaks vist välja küll oma välimusega :P Ning esimest korda tähendas konkreetne soov "lühikeseks ei lõika" seda, et tulemiks ei olnud masinalõikus mõne sentimeetri peale.

Ega siis puhkusega seoses ei saa loobuda lõunatel käimisest. Ja kaks meiega lõunal käinud meesterahvast said ettekandjalt komplimendi, et neil väga viisakas laps on. Mina ei saanud. Khm-khm. Missesiisolgu!

Rannas sai ka käidud. Sel ajal kui lapsevanem rahulikult päikest võttis, sai järelkasv mängida kahe tüdrukuga mängu "loobime pealaest jalatallani mudaseks" ning ühe suurema täiskasvanuteseltskonnaga rannavollet. Viimase puhul üritas ta küll iga kord, kui palli kätte sai, selgitada seltskonnale näitlike võtete abil, et jalgpall käib hoopis teistmoodi. Aga vesi oli soe ja mõnus.

Lõppkokkuvõttes saab päeva lugeda igati kordaläinuks. Algkokkuvõttes samuti.