Tere!

Ei, muud ei olnudkil. Või siis oli, aga mujal. Oli Pärnus, oli Paikusel. Oli Latern, oli promenaad. Latern. Oma osa said nii naised kui mehed. Mehi näidati, oli lihtsam. Naer. Naised olid tagaplaanil- hullem. Ei naera.
/-/
Muul kesklinna, tee randa, prügikaste polnud kuskil. Tuulevaikus mererannas ja paljupalju sääski. Lisaks sellele nipet-näpet väikelinna suvist letargiat, olemisi ja olemata olemisi, mõttekusi ja mõttetusi. Kõik jääb kuskile poolepeale pidama.
/-/
Panen prügikoti prügikasti. Mõnda hiljem avastan, et prügikast koos sahtliga kappi lükkamata, kapiuks lahti. Kõike ei saa korraga ja kohe tehtud, kõik jääb pooleli.
/-/
Maasikad. Terve ämbritäis. Kolmelt pisikeselt peenralt oma väikeste valgete (olgu, parajalt päikesepruunide) käekestega korjatud. Sai palju maasikaid. Purustatud maasikad piparmündilehtede ja mulliveega, maasikad toorjuustuga, põhiliselt ikkagi maasikad maasikatega... Ei õnnestunud veeranditki sellest kogusest ära hävitada. Rohkem maasikaid ei taha pikka aega.
/-/
Turvalised teed täiesti kaardistamata alal. Turvalised tunnetuslikult, niikaua kuni mõte sisse sõidab. Siis on kaitsepositsioonid. Need kaovad täpselt samasse kohta kust tulid. Tugev arusaamatus. Äkki nii peabki.
/-/
Ei hammusta. Ei ole nemad ise. Kas ei oska või ei taha. Tahaksid aga ei oska. Oskaksid aga ei taha. Eitus veel lisaks. Mina samamoodi. Teeb haiget, ei oska. Olla. Käituda. Aga tahaks. Olulised inimesed on olulised.
/-/
Kohv on otsas. Juba mitu-mitu päeva on otsas. Päevakava on selge- poodi ja kohvi. Kui see on nii lihtne, siis miks mul seda kohvi juba ei ole. Jah, lihtne. Liiga lihtne. Kohe. Kohe-kohe. Siis kui keerulisemad asjad läbimõeldud. Ja nii jääb..
/-/
Palav. Riided on omandanud ainult sotsiaalse funktsiooni. Aluspesu hakkab minetama sedagi. Pole näha, pole vaja. Tahket toitu ei ole olemas, on ainult vedelikud. Hetkeks aitavad, kohe väljuvad kõigist pooridest.
/-/
Täna on finaal. Siis ei ole enam MM-i. Kurb. Pidulik.
/-/
Poodi. Kohvi tooma.