Sisalikutibi võib linnukese kirja panna- teatris käisin. Mul mõnikord ikka õnnestub ja ilma oluliste skeemide ja meelitusvahenditeta. Linnateatris ei olnudki aastaid käinud ja emal oli pilet üle. Veendusin, et Nüganeni lavastatud "Kuritöö ja karistus" ei olnud oma autasusid ilma põhjuseta saanud. Sammul, lisaks sellele, et nägi hea välja, oli Raskolnikovina üsna veenev. Anu Lambi fenomenist selles tükis ei saanud ma paraku väga aru. Teagi, kas saab selle minu kui teatrivõhiku kraesse keerata või pole lihtsalt kõik päevad vennad. Pika tüki kohta oli "Kuritöö ja karistus" ikka haruldaselt jälgitav.

Ja nüüd sõnumeid udust. Meediakonverents, mille kutseid ma mõningatele kodanikele edastasin, toimus eelmise aasta septembris. Täna sain ühelt kutsutult meili teatega, et tänab kutse eest ja kavatseb konverentsil kindlasti osaleda. Mõistlik.

Minu eelmise kuu mobiiliarve on 28 krooni. Ligi poole sellest moodustavad smsid ning huvi pärast kokku arvutatud keskmine kõnekestus on 46 sekundit. Mingi sotsiofoobiaperiood vist...