Nüüd siis nädal aega ilma

Reede.
Reedel enne eksamit kooli poole liikudes oli tunne, et sinna ma surengi, kui enne ühte suitsu ei saa. Kioskist ostsin selle asemel kummikommid ja Coca Lighti, mis aitasid suuremast hädast üle. Õnneks läks eksam suurepäraselt, A, ja hambad ristis valmisponnistatud artiklianalüüs olevat olnud grupi parim. Positiivsed emotsioonid olid sel hetkel ainult kasuks, ei olnudki vajadust pingelanguse puhul suitsu ette panna. Ja noh, let's face it, sellises sügistormis ja ladiseva vihmaga ei oleks sellest ka suuremat tolku olnud.
Laupäev.
Päris jubedaks läks. Olime mõlemad närvilised ja kõndisime mööda tuba edasi-tagasi, nakatades veel vastastikku teineteist. Üritasin end mingil määral tegevuses hoida aga selles ei tulnud miskit eriti välja kuna tegelikult ei tahtnud ringi sebida vaid rahulikult diivanil istuda.
Pühapäev.
Sama jama. Kodune päev, tegevust pidevalt pole, oleks andnud kuningriigi ja pool printsessi ühe sigareti eest. Õhtul olin ikka väga lähedal sellele, et löön käega ja veenan ennast, et mis see üks suits ikka teeb. Õnneks suutsin ilma hakkama saada.
Esmaspäev.
Täna on jälle palju parem. Stockmannis hommikukohvi juues hakkas kohutavalt ärritama kõrvallauda jäetud tuhatoos paari suitsukoniga. Hais hakkas tohutult vastu. Sama lugu lõunaajal. Isegi oma väga korraliku nohuga tunnen seda lehka. Ei mäleta küll, et tuhatoosid oleks niimoodi haisenud kunagi. Järelikult on see lõhnade tundmine taastumas.
Õhtuks peaks koju porgandit ostma.