Finaalisündmused

Ei olnud 3-1, oli 1-0. Ikkagi, ipsaania võitis. Juhuu ja need teised sõnad. Isegi ema saatis mängu ajal juubeldavaid sõnumeid. Rahakott läks ka vahemikus Molly Mallone's ja Viru väravad kaduma. Kõik dokumendid-kaardid-poolelu sealhulgas. Ja kui mul tavaliselt rahakotis sularaha taskus võivad rahumeeli hiired pesa teha kui tahavad, siis sel hetkel oli mul seal isegi raha. Jah, kehv lugu. Enne kodust väljaminekut vahetasin oma tavapärase käekoti teise vastu, mida saab pigem seljakotiks lugeda. No ja Mollyst lahkudes oli rahakott olemas, järgmine hommik kodus enam ei olnud. Ilmselgelt on tütarlaps, kes on Hispaania võitu juba enne mängu tähistanud, pahadele kerge saak.

Rahakott ilmus järgmisel päeval välja. Vene keelt kõnelev noormees helistas ja rääkis, et ta olevat leidnud. Hea, et mul on komme rahaotis visiitkaarte kanda. Kuigi... see oli viimane visiitkaart seal kotis, seega läks õnneks. Noormees väitis, et leidis Stroomi rannast. Noh, seal ma küll ei käinud, aga võibolla käisid need, kes mu rahakoti uuteks omanikeks olid saanud. Kas see aus leidja noormees oli tõesti aus leidja või tibakese luuleanniga pikanäpumees... see jäägu juba tema südametunnistusele. Igal juhul on tegemist olukorraga, kus kahju oli mõningase sularaha võrra ning minu närvirakud. Aga lõpp hea, kõik hea.

Meenub, et aastaid tagasi suutsin samuti oma rahakotist õhtuse väljaskäimise jooksul ilma jääda. Käisin sõbrantsiga Pärnus, tiirutasime siin ja seal ning õhtu lõpuks adusin, et rahakott lännu. Mõned päevad hiljem helistati mulle tööle (jälle kord, visiitkaardid rahakotis) ja teatati, et leiti rahakott. Leidja oli Tallinnas ja leidmiskoht oli jällegi rand, seekord siis Pärnu rand. Ja ka tol
õhtul ei olnud ma Pärnus rannas käinud. Ei olnud hooaegki. Ja, mis kõige kummalisem, rahakotti kätte saades oli seal alles ka kogu tol hetkel kaasas olnud sularaha. Go figure. Keegi näppas ja siis omakorda kaotas? Peab see alles halb õnn olema :)