Still waters run deep

Kui eile tervitas ujula uksel silt "Avarii", siis tänaseks olid nad selle likvideerinud. Öelgu sisalikutibi mis tahab, hommikut ujumisega alustada on äärmiselt meeldiv. Loksuv vesi ümberringi, tunne, kuidas lihased üksteisejärel hommikusest unest ärkavad, pärast soe mullivann ja aurusaun. Päike paistab ujula akendest sisse ja tunne on selline nagu oleksid soojemasse kliimasse ümber kolinud. Tööle jõudes mõnus surin lihastes, kättesaadud endorfiinidoos ja arvuti taga istumine ei ole enam üldse nii väsitav.

Ilmselt eelneva mõjul olin ma nii vastutulelik, et lubasin lahkelt kolleegile teda asendada ühel koosolekul. Igaval koosolekul. Aga iga heategu saab ükskord karistatud.