Elu läheb mööda
Esmaspäeva hommik. Tööle laekudes ja meilikasti avades tuleb nutt peale. Sõna kõige otsesemas mõttes. Akna avamine toob kaasa teise laine kurblikke nuuksatusi. 14 tööpäeva puhkuseni. Talumatult suur number.
Nädalavahetus tõi endaga totaalsed lahkarvamused minu ja ilmataadi vahel. Päike säras nagu mölakas, taevas oli taevasinine ja need paar pisikest pilvetupsu hulpisid kuskil kaugelkaugel. Niipea, kui ma särgi seljast sain, tekkis päikese ette meeletu pilvemürakas. Särk uuesti selga - päike paistab. Seda mängu mängisin kohe mitmeid-setmeid kordi järjest, töötas iga kord. Eriliseks mõnitamiseks pidas ilmataat asjaolu, et ma mingil hetkel ennast päevitusõliga kokku mökerdasin. Selle peale hakkas sini-sinisest pilvitust taevast väga konkreetset vihma sadama. Kui see ei ole mõnitamine, siis mis on?
Seoses Pärnu vannitoa boileri streigiaktsiooniga, mille tõttu oli meil piisavas koguses väga külma vett, sai avastatud kolikambrina kasutatav saun. Igal aastal paar korda on mõni ikka üritanud seda tühjaks vedada ja ära koristada, et siis sihtotstarbeliselt kasutada, kuid tavaliselt on nii umbes poolel teel entusiasm raugenud. Seekord tuli idee paaril tibinal. Mõeldud-mõeldud. Ja pärast paaritunnist koristamisaktsiooni ka lausa tehtud. Saunaahju polnud küll keegi kena aastakümnendi kütnud, kuid tuletõrje teenuseid vaja ei läinud ning varsti oli saun soe. Kohalikult lennuväljalt sai sneikide ja spuukide kiuste ka mõned vihad puu otsast alla võetud ning saunas käidud.
Nagu ikka kombeks, saab igal aastal vahetult enne jaanipäeva kopp ette igasugustest grilltoodetest. ("Ah, mis me ikka siin õues niisama, grillime parem.") Äärmisel juhul olen ma veel grillbanaani võimeline sööma aga kõik need, kes enne jooksid-hüppasid-ujusid-lendasid-ruigasid ei lähe enam kohe mitte.
Ahjaa, kui ma kedagi mingil põhjusel millalgi külla peaks kutsuma, siis tuletatagu mulle meelde, et ma kana-pastasalatit teeks. Kaua ma ikka seda ise kiidan, mul on kulinaarset tähelepanu vaja :) Šampanjaäädika-parmesanijuustukaste tuli ka seekord maailma parim.
Nädalavahetus tõi endaga totaalsed lahkarvamused minu ja ilmataadi vahel. Päike säras nagu mölakas, taevas oli taevasinine ja need paar pisikest pilvetupsu hulpisid kuskil kaugelkaugel. Niipea, kui ma särgi seljast sain, tekkis päikese ette meeletu pilvemürakas. Särk uuesti selga - päike paistab. Seda mängu mängisin kohe mitmeid-setmeid kordi järjest, töötas iga kord. Eriliseks mõnitamiseks pidas ilmataat asjaolu, et ma mingil hetkel ennast päevitusõliga kokku mökerdasin. Selle peale hakkas sini-sinisest pilvitust taevast väga konkreetset vihma sadama. Kui see ei ole mõnitamine, siis mis on?
Seoses Pärnu vannitoa boileri streigiaktsiooniga, mille tõttu oli meil piisavas koguses väga külma vett, sai avastatud kolikambrina kasutatav saun. Igal aastal paar korda on mõni ikka üritanud seda tühjaks vedada ja ära koristada, et siis sihtotstarbeliselt kasutada, kuid tavaliselt on nii umbes poolel teel entusiasm raugenud. Seekord tuli idee paaril tibinal. Mõeldud-mõeldud. Ja pärast paaritunnist koristamisaktsiooni ka lausa tehtud. Saunaahju polnud küll keegi kena aastakümnendi kütnud, kuid tuletõrje teenuseid vaja ei läinud ning varsti oli saun soe. Kohalikult lennuväljalt sai sneikide ja spuukide kiuste ka mõned vihad puu otsast alla võetud ning saunas käidud.
Nagu ikka kombeks, saab igal aastal vahetult enne jaanipäeva kopp ette igasugustest grilltoodetest. ("Ah, mis me ikka siin õues niisama, grillime parem.") Äärmisel juhul olen ma veel grillbanaani võimeline sööma aga kõik need, kes enne jooksid-hüppasid-ujusid-lendasid-ruigasid ei lähe enam kohe mitte.
Ahjaa, kui ma kedagi mingil põhjusel millalgi külla peaks kutsuma, siis tuletatagu mulle meelde, et ma kana-pastasalatit teeks. Kaua ma ikka seda ise kiidan, mul on kulinaarset tähelepanu vaja :) Šampanjaäädika-parmesanijuustukaste tuli ka seekord maailma parim.
posted by oliüks at
09:01
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home