Ma ei tohi üksi lõunal käia

"Täna ei ole hea päev," nentis rebasevärvi hiiresabadega tütarlaps emotsioonitult. "Ei ole vist jah," pobises Oliüks, urgitsedes taldrikul lasuvast hiinakapsakuhjast tomatitükikesi. "See on vist ilmast," pakkus ta ebalevalt jutujätkuks. Punapea noogutas põgusalt ja kruttis telefoni kaelapaela mõtlikult ümber oma väikese sõrme. "Järgmisena hakkab ta salvrätist luike voltima," mõtles Oliüks endamisi. Ei hakanud. Ilmselt ei oska. Oliüks ei hakanud õpetama ka, sõi vaid vaikides oma salatit.

Mis kasu on kujuteldavast sõbrast kui ta nii igav on.