Segane lugu

Sisalikutibi räägib juba pikemat aega eneseprogrammeerimisest. Ei vaidle vastu, töötab suurepäraselt. Aga kui hakkab töötama ka teiste programmeerimine, siis hakkab tekkima kuklasse kerge kahtlus. Kui selleks, et teised käituksid nii nagu sa nende rollile ette oled planeerinud, on vaja vaid sellele mõelda, siis kuhu jääb tahtevabadus? Kas keegi programmeerib samamoodi mind? Ja mis ta sellega saavutada tahab? Või, veel parem küsimus, mida mina sellega tahan saavutada? Kes siis lõppkokkuvõttes stsenaariumi kirjutab? Ja kes on lavastaja?

Oeh, ma olen ju mõtlemisvõimetu praegu. Kõik käib läbi roosa mannavahu. Või mingi muu suhteliselt mõtettakistava materjali. Ah, kevad...