Rikutud mõtlemine, n-ga.

Eileõhtune maale mittemineku tähistamine algas sellega, et sadas vihma. Sisalikuga pidime kohtuma Maneeži trammipeatuses. Mõlemal oli pooleldi õigus. Sisalik ootas trammipeatuses (Paberi) ja Oliyks ootas Maneežis (kus ei ole enam trammipeatust). Reaalselt kohtusime siis kolmandas kohas ehk Hobujaama trammipeatuses. Ja vihma sadas. Kollane vihmavari tõi aga natuke päikest.

Edasi oli õlut ja seltskonda. Ja palju pilte, mis juba öösel koju tulles panid õhku ahmima aga hommikul ülevaadates katuse sõitma.

xxx: see ongi see, et tegu pole mitte kunstiliselt väärtuslike piltide vaid emotsionaalselt väärtuslike piltidega
xxx: kuigi ükski pilt ei kompenseeri ega salvesta tunnet ;)

Nojah, nii ongi. Pilte ei eksponeeri, see oleks liiga... khmm... xxx :P Kõhulihased valutavad siiani eilsest naermisest.

Esimese aprillitünga sain juba öösel kätte.
xxx: muide su huulepulk on minu taskus!
oliyks: kust mu huulepulk sinu taskusse sai?
xxx: just... aprill :D
oliyks: ma jõudsin lausa vahepeal kotist huulepulga välja otsida, et veenduda, et ei saa olla :)

Teise aprillinalja tegin endale ise. Nimelt öösel koju saabudes unustasin hommikuse äratuse maha võtta. Kell seitse oleks ennast selle peale lausa üles ajanud. Aga õnneks hakkas kuskil koitma, et odoot, täna ju laupäev.