Ägä

Ei ole just palju häirivamaid asjaolusid, kui ilmaennustusest paistvad vihmapilved. Eelneva seelikute-kleitidega ringilehvimise taustal on teksad ikka väegade ebamugav ja ahistav riietusese. Kohvimasina juures tekkinud paanikahoos ei ole küll midagi üllatavat, aga nagu jänes (hmm.. üks teine) ütleks: "Vastik, vastik, vastik". Hakkavad vaikselt meenuma asjaolud, miks ma kohvijoomise maha jätsin. Tuleb vist korrata. Teed paistab sahtlis veel olevat...

Eneseimetlemine on ka miskipärast otsa saanud. Imelik. Mu naba ei paistagi enam Kõige mõttelise keskpunktina. Missesiisolgu.

Mu laps on ilmselt koertega (või nende omanikega) tülis. Ühe tuttava taks ristiti hoobilt "koeramoodiloomaks". Nüüd sai naabrite koera silmitsev jõnglane hakkama mõtteteraga "njaa, inimese parim sõber - kass". (Jumal tänatud, et mitte naine.) Imelik, et meie uute naabrite prantsuse buldog on ilma igasuguste solvanguteta pääsenud...

No ja nüüd anname sõna ühele mu lemmikmeestest (John Smith, teadagi) :).