Minevik või tulevik?
Poliitika ja poliitikute pärast oma pea vaevamine ei ole mul juba pikemat aega päevakorras olnud. Natuke muigamist pakuvad need liivakastimängud, aga maailma parandama ei tõtta ja emigreerumisplaanid tekkisid ka viimati siis, kui Rüütel presidendiks sai. Aga Savisaare poliit-telereklaam ajas ikka kopsu üle maksa küll. Mersude-Audide-BMWde eest ülekäigurajal teed ületav vanamemm oli ju igati vanaemalik ja soe kuju. Aga kõik see ülejäänu... jesversusver küll.
Tõstame vanurite pensioni. Olgupeale. Siis järgmise aasta alguses on keskmine vanaduspension 3K kuus. Pensionäripaari peale tuleks sissetulekuks 6K kuus. Aga vaatame siis ikkagi üksikut pensionäri.
Vanaema. Vanaisa on surnud. Lapsed suured ja mööda ilma laiali. Lapselapsedki seal kuskil. Vanaemal on haiged liigesed ja puperdav süda aga muidu täiesti kõbus ja rõõmus vanainimene. Ta elab näiteks Tallinnas EVP-de eest erastatud Mustamäe kahetoalises korteris. Maksab talvekuudel 700 krooni oma pensionist kommunaalmakseteks. Suvekuudel 400. Ütleme veel 200 krooni telefoni eest. Elu jooksul on ta soetanud endale hea hulga elamiseks vajalikku ja veel suurema hulga mittevajalikku. Mööbel on korteris, kapp on riideid täis, teises kapis on kenasti kokkulapatud froteerätid köögirätikuvirna kõrval. Sektsioonkapis seisab mummuline kohviserviis...
Haiged liigesed ja vana süda tahavad oma. Rohud, teadagi, on kallid. Salv, millega vanamemm oma valutavaid jalgu tohterdab, maksab ilma soodustuseta üle 200 krooni. Memmeke saab selle retseptiga kätte 125 krooniga. Tervet tuubi ta kuu jooksul ära ei kasuta. Südamerohud teist samapalju veel. Vanaemal jääb toiduks ja esmatarbekaupadeks üle 60 krooni päeva kohta.
Kui ma teen ise koduseid sööke ja söön kolm korda päevas, siis ma elan selle rahaga suurepäraselt ära. Suure potitäie suppi, millest jätkub terveks nädalaks, saab juba edukalt 60 krooniga valmis. See on siis terve nädala lõunasöök ühe päeva toidurahaga. Hommikupudru jaoks pool liitrit piima ja erinevaid pudruhelbeid. Õhtuks võileiba juustu-vorstiga. Elab ära ja jääb veel sukkade-sokkide jaoks üle ka. Lapselapsele saab nädalavahetusel kommi ka osta.
Aga lapselaps kasvab suuremaks. Läheb ülikooli. Õpib seal mitu aastat. Sai kooli riigieelarvelisele kohale ja võttis õppelaenu, et koolikõrvalt oleks üht-teist ikka suhu ka pista. Võõras linn, ühikakoht ka maksab. Menüüs on makaronid ja praekartul aga ära elab ikka.
Viimasel kursusel kohtab lapselaps meeldivat noormeest, kellega peetakse pesapunumisplaane. Kool saab läbi ja lapselaps saab lapse. Toreda pisikese plikatirtsu või posipõnni. Aga meeldiv noormees leiab, et isastaatus ei lähe tema vanusega veel kokku ja kohustused kasvavad üle pea. Minemajalutamine ei käi näiliselt kuigi raskelt ja läinud ta on. Ja vanaema silmatera on lapsega omapäi. Sissetulekuks esimesel aastal miinimumpalgajagu vanemahüvitist (2430 krooni) ning lapsetoetus, mis esimesel aastal on vist 900 krooni. Kuna vastne issi ei nõustu võtmast lapse eest mingit vastutust, siis saab noor naine ka üksikvanema toetust 300 krooni. Ehk siis kokku on naisterahval ja tema lapsel 3630 krooni. Rohkem kui nende vanaemal ju. Aga seda ainult esimesel aastal. Pärast esimest aastat kukub sissetulek 900 krooni peale kuus (600 krooni lastetoetus+300 krooni üksikvanema toetus). Aga vaatame siis seda esimest aastat.
Vastsündinu ema elas alles hiljuti ühikas. Kooli lõpetamisega kadus tal ka elamispind. Kuna tal ei ole mingisugust võimalustki ühtegi eluruumi enda omaks nimetada, siis tuleb siseneda üürikorterite turule. Ka kõige parema otsimise juures ei leia pealinnas üürikorterit alla 1500 krooni kuus. Selle raha eest saab toa korteris või siis äärmiselt vähenõudlikule inimesele sobiva ühetoalise korteri. Häda ei anna häbeneda ja nõuda võivad need, kel raha rohkem on. Ehk siis 1500 krooni puhtalt korteriüür. Mõõdetavad kulud sinnaotsa veel. Ütleme, et kokkuhoidlikult majandades 200 krooni kuus. Alles jääb 1930 krooni. Ehk siis oleme vanaemaga samale tasemele jõudnud. Aga.. noorel inimesel ei ole oma lühikese elu jooksul kogunenud elamiseks vajalikku. Heal juhul on selles üürikorteris olemas elementaarne mööbel. Riidesse peab noor inimene panema nii ennast, kui ka oma last. Lapselegi on vaja ravimeid. 50 krooni maksvat d-vitamiini vähemalt. Ja mähkmed, ilma milleta esimesel eluaastal küll kuidagi hakkama ei saa. Lapsevankrist, luttidest-pudelitest, lapsevoodist ja muust sellisest rääkimata. Ja lapsed kasvavad kiiresti oma riietest välja. Ehk siis selle arvestuse järgi ei jää noorel emal enda söögile mitte mingisugust raha. Rääkimata siis järgmisest aastast, mil sissetulekut ei ole niipaljukestki, et üüri maksta. Tööle minekuks peab aga palk olema nii suur, et see võimaldaks lapsehoidja palkamist. Mis täiskohaga tööl käivale vanemale läheb maksma 300o krooni.
Teise näite puhul on tegemist suhtkoht äärmusliku olukorraga. Sest palju neid otse ülikoolist tulnud üksikvanemaid ikka on. Aga situatsioon, kus lapse sündides ei ole kummalgi vanemal sellist sissetulekut, mis võimaldaks normaalselt uue olukorraga kohaneda, on üsna levinud.
Ei, ma ei taha lastetoetuste taevassetõstmist. Jah, ma saan lapsed endale, mitte riigile. Ei, ma ei taha, et riik lapsesaamise mulle kinni maksaks. Ma tahan, et lõppeks hala, kuidas pensionärid ei saa inimväärikalt elada.
Paistab, et küsimus on selles, kas minevik või tulevik. Mõlemat korraga ei saa.
Tõstame vanurite pensioni. Olgupeale. Siis järgmise aasta alguses on keskmine vanaduspension 3K kuus. Pensionäripaari peale tuleks sissetulekuks 6K kuus. Aga vaatame siis ikkagi üksikut pensionäri.
Vanaema. Vanaisa on surnud. Lapsed suured ja mööda ilma laiali. Lapselapsedki seal kuskil. Vanaemal on haiged liigesed ja puperdav süda aga muidu täiesti kõbus ja rõõmus vanainimene. Ta elab näiteks Tallinnas EVP-de eest erastatud Mustamäe kahetoalises korteris. Maksab talvekuudel 700 krooni oma pensionist kommunaalmakseteks. Suvekuudel 400. Ütleme veel 200 krooni telefoni eest. Elu jooksul on ta soetanud endale hea hulga elamiseks vajalikku ja veel suurema hulga mittevajalikku. Mööbel on korteris, kapp on riideid täis, teises kapis on kenasti kokkulapatud froteerätid köögirätikuvirna kõrval. Sektsioonkapis seisab mummuline kohviserviis...
Haiged liigesed ja vana süda tahavad oma. Rohud, teadagi, on kallid. Salv, millega vanamemm oma valutavaid jalgu tohterdab, maksab ilma soodustuseta üle 200 krooni. Memmeke saab selle retseptiga kätte 125 krooniga. Tervet tuubi ta kuu jooksul ära ei kasuta. Südamerohud teist samapalju veel. Vanaemal jääb toiduks ja esmatarbekaupadeks üle 60 krooni päeva kohta.
Kui ma teen ise koduseid sööke ja söön kolm korda päevas, siis ma elan selle rahaga suurepäraselt ära. Suure potitäie suppi, millest jätkub terveks nädalaks, saab juba edukalt 60 krooniga valmis. See on siis terve nädala lõunasöök ühe päeva toidurahaga. Hommikupudru jaoks pool liitrit piima ja erinevaid pudruhelbeid. Õhtuks võileiba juustu-vorstiga. Elab ära ja jääb veel sukkade-sokkide jaoks üle ka. Lapselapsele saab nädalavahetusel kommi ka osta.
Aga lapselaps kasvab suuremaks. Läheb ülikooli. Õpib seal mitu aastat. Sai kooli riigieelarvelisele kohale ja võttis õppelaenu, et koolikõrvalt oleks üht-teist ikka suhu ka pista. Võõras linn, ühikakoht ka maksab. Menüüs on makaronid ja praekartul aga ära elab ikka.
Viimasel kursusel kohtab lapselaps meeldivat noormeest, kellega peetakse pesapunumisplaane. Kool saab läbi ja lapselaps saab lapse. Toreda pisikese plikatirtsu või posipõnni. Aga meeldiv noormees leiab, et isastaatus ei lähe tema vanusega veel kokku ja kohustused kasvavad üle pea. Minemajalutamine ei käi näiliselt kuigi raskelt ja läinud ta on. Ja vanaema silmatera on lapsega omapäi. Sissetulekuks esimesel aastal miinimumpalgajagu vanemahüvitist (2430 krooni) ning lapsetoetus, mis esimesel aastal on vist 900 krooni. Kuna vastne issi ei nõustu võtmast lapse eest mingit vastutust, siis saab noor naine ka üksikvanema toetust 300 krooni. Ehk siis kokku on naisterahval ja tema lapsel 3630 krooni. Rohkem kui nende vanaemal ju. Aga seda ainult esimesel aastal. Pärast esimest aastat kukub sissetulek 900 krooni peale kuus (600 krooni lastetoetus+300 krooni üksikvanema toetus). Aga vaatame siis seda esimest aastat.
Vastsündinu ema elas alles hiljuti ühikas. Kooli lõpetamisega kadus tal ka elamispind. Kuna tal ei ole mingisugust võimalustki ühtegi eluruumi enda omaks nimetada, siis tuleb siseneda üürikorterite turule. Ka kõige parema otsimise juures ei leia pealinnas üürikorterit alla 1500 krooni kuus. Selle raha eest saab toa korteris või siis äärmiselt vähenõudlikule inimesele sobiva ühetoalise korteri. Häda ei anna häbeneda ja nõuda võivad need, kel raha rohkem on. Ehk siis 1500 krooni puhtalt korteriüür. Mõõdetavad kulud sinnaotsa veel. Ütleme, et kokkuhoidlikult majandades 200 krooni kuus. Alles jääb 1930 krooni. Ehk siis oleme vanaemaga samale tasemele jõudnud. Aga.. noorel inimesel ei ole oma lühikese elu jooksul kogunenud elamiseks vajalikku. Heal juhul on selles üürikorteris olemas elementaarne mööbel. Riidesse peab noor inimene panema nii ennast, kui ka oma last. Lapselegi on vaja ravimeid. 50 krooni maksvat d-vitamiini vähemalt. Ja mähkmed, ilma milleta esimesel eluaastal küll kuidagi hakkama ei saa. Lapsevankrist, luttidest-pudelitest, lapsevoodist ja muust sellisest rääkimata. Ja lapsed kasvavad kiiresti oma riietest välja. Ehk siis selle arvestuse järgi ei jää noorel emal enda söögile mitte mingisugust raha. Rääkimata siis järgmisest aastast, mil sissetulekut ei ole niipaljukestki, et üüri maksta. Tööle minekuks peab aga palk olema nii suur, et see võimaldaks lapsehoidja palkamist. Mis täiskohaga tööl käivale vanemale läheb maksma 300o krooni.
Teise näite puhul on tegemist suhtkoht äärmusliku olukorraga. Sest palju neid otse ülikoolist tulnud üksikvanemaid ikka on. Aga situatsioon, kus lapse sündides ei ole kummalgi vanemal sellist sissetulekut, mis võimaldaks normaalselt uue olukorraga kohaneda, on üsna levinud.
Ei, ma ei taha lastetoetuste taevassetõstmist. Jah, ma saan lapsed endale, mitte riigile. Ei, ma ei taha, et riik lapsesaamise mulle kinni maksaks. Ma tahan, et lõppeks hala, kuidas pensionärid ei saa inimväärikalt elada.
Paistab, et küsimus on selles, kas minevik või tulevik. Mõlemat korraga ei saa.
posted by oliüks at
09:56
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home