Looduses peab valitsema tasakaal (Sammalhabe)

Käisin neljapäeval lapse ja emaga Haapsalus Naksitralle kaemas. Asjaolu, et etendus toimus lossihoovis lauspaduka käes, ei paistnud mitte kedagi häirivat. Või noh, mitte eriti palju vähemasti. Rahvast oli palju. Ühest kohalikust kaltsukast lapsele ostetud kilejope tõestas ennast igati. Küll aga ei tõestanud end nii hästi lastesuuruses kilekeep, mille ma endale selga ajasin. Kuna ta mulle umbes puusadeni ulatus, siis vihm, mis sellelt alla ladises, maandus minu pükstel. Lisaks voolas minu püksitagumikuni ka see vesi, mis maandus istumise alla pandud kilekoti äärtele. Ja seda vett oli kokkuvõttes liiga palju. Ma pole kunagi nii märgade teksadega ringi käinud. Need korrad, kui mittejustvägakuivanud püksid tuleb kiirelt enne mingit üritust jalga ajada lootuses, et ehk kuivavad ära, ei ole mitte ligilähedanegi kogemus. Näitlejatel olid suured kostüümid, mis neid kuivana hoidsid. Välja arvatud vaene Kingpool, kes oli sunnitud lausvihmas palja pealaega ringi kekslema.

Naksitrallid olid vahvad. Muhvi furgoon (ehk furkkon nagu mu laps seda hääldama kipub) oli väga tasemel. Tahan endale. Ja lasteetenduste vaatamine on aegajalt igati õigustatud. Mitte, et ma oma kahe patsiga väga oleks sihtgrupist erinenud... :P

Nüüd veel paar päeva Pärnu. Ja siis hakkab töö. Niipaljukest seda puhkust siis oligi.