Millal siis veel...

Pühapäevane reisialgus on ilmselgelt ohus. Kui ma juba teisipäeval tabasin, et auto käitub naljakalt, siis täna läks ta naljatamisega niikaugele, et käitub nagu konna ja spanjeli ristand. Ehk siis hüppab nagu konn ja laseb loigukesi nagu spanjel. Sellise autoga ei sõideta küll kuskile. Homme on hooldusse minek. Aga kui ennustus tõeks osutub ja tegemist on kütusepumba rikkega (millest küll loike ei tohiks tulla, küll aga hüppeid), siis teab ainult Auser, mis ajal sobiva varuosa kätte saab. Aga eks paistab.

Haabneeme rand kannatab igati ujuda. Ja päevitada. Ja minupoolest kasvõi küpsiseid siidriga ristata.