Viru Keskus

Jälle kord tuleb nentida, et Viru Keskus on midagi sellist, millega minu mõistus toime tulla ei suuda. Minu keskpärane orienteerumisoskus suudab mind juhtida kõigis teistes ostukeskustes aga ilmselgelt nõuab Viru Keskus mingisuguseid erioskusi või vähemalt suuremat vilumust.

Otsisin emale sünnipäevakingitust ning suutsin:

- läheneda keskusele valest küljest, kust ei olnud võimalik sisse saada;
- läksin teisele poole keskust ning sisenesin uksest, mis keskuse asemel viis bussiterminali;
- sõitsin üles eskalaatoriga ning pöörasin valele poole, sattudes peagi silmitsi seinaga;
- astusin sisse poodi ning väljudes pöörasin jällegi valele poole minnes juba tuldud teed tagasi;
- tuttav sein;
- käisin poodides, mõnes korduvalt, kuna olin eelnevalt jälle valele poole poest väljunud;
- äratasin kahtlust turvamehes (pole vist ime?), kes mind kõrgendatud tähelepanu alla võttis;
- üritasin leida Kaubamaja;
- püüdsin mõtestada lahti Kaubamaja loogikat ja leida kohta, kus müüakse käekotte;
- püüdsin suunduda vastavasse osakonda, kuid sattusin teise korpusesse, kust ärasaamine paistis olevat võimalik ainult õuest;
- leidsin sobiva kingituse;
- mõtlesin otsida kohta, kus seda ka pakkida saaks;
- vaatasin tagasi eelnevatele tundidele ja otsustasin, et mu ema armastab mind ka siis, kui ma talle kingituse pakkimata üle annan;
- väljusin valest uksest ja olin sunnitud veelkord poolele majale tiiru peale tegema.

Mis, oh mis, sunnib neid koolinoori just sellises labürindis tsillima ja hängima?