Sünnipäev ja Mirage

Nädalavahetus käis Pärnu tähe all. Natuke arbuusimaitselist viina spraidiga, hea seltskond, paar väga hämmastunud inimest, natuke patsutamist ja Mirage. Sõbranna sünnipäev oli, noh.

Ma vist lõpetasin ööklubides käimise siis, kui ma sinna legaalselt sisse hakkasin saama. Noh, mõni erandjuhus on küll olnud ka pärast seda. Väga hämmastamapanevad erandjuhtumid teemal "kuidas ma küll _sinna_ sattusin".

Mul on tunne, et ma olen endast natuke liiga heal arvamusel selleks, et lasta mingisugustel autovõtmed-ja-mobiil-lauale-küll-ma-olen-kõva-mees-tüüpidel ilase pilguga vahtida. No ei ole minu cup of tea. Ja kui ma tahan tantsida, siis ma tantsin. Kas kodus süüa tehes, riietudes või ööklubis, seal ei ole minu jaoks suuremat vahet. Kui välja arvata see, et minu pliidi ees ei tungi keegi higist nõretavana minu isiklikku ruumi arvamusega, et ma peaks meelitatud olema tema tähelepanust.

A noh, kokkuvõtlikult ja ööklubi kõrvale jättes oli päris abiks üritus.