Blogide suvepäevad

Üleeile käisid Oliüks, Sisalik, Turbotigu ja Sabake rannas. Ja kuna rand on blogimiseks just see kõige õigem koht, siis sündis ühistööna kõik järgmine.

Neid küpsiseid kasutatakse vist psühhiaatrilisteks eksperimentideks, pakkus Oliüks. Piisas Sabakesel vaid kirjeldada, et ühe küpsise peal on miski part ja suured silmad ja s..., kui hakkasin ette kujutama miskit lindu, kes ohtlikult tema kohal pikeerib, kuid ei. Ta kirjeldas küpsist. Kuid ma ei eksinudki. Järgmine hetk hakkas Turbotibinas kirjeldama varest, kes rahuldas oma nö loomulikke vajadusi. Puu otsast. Meie kohal Miskipärast polnud turbokas selle üle väga õnnelik. Ja me kolisime selle puu alt ära. Järgnevate kirjelduste ajal palusime seda teha ettevaatlikumalt, et ei peaks jälle kuhugi kolima vms:

Sinise silmaga hobune;
Viie jalaga konn (a ka pornokonn);
Valest kohast kasvavad sabad
Jne.

Kuna osa seltskonnnast pretendeeris kontorisse jõudmisele, tuli ujumiskoht leida võimalikult lähedal ja soovitavalt väherahvarohke. Kadriorust Piritale on loomulikult kõige otsem tee läbi terve Lasnamäe (võimalikult suurte siksakkidega, vältides hoolega kõiki otseteid). No ja kui me juba nii kaugele jõudsime, siis ühe sisaliku õhutamisel otsustasime sõita tiba kaugemale. Täitsa lähedal, kohe pärast paati... Paate nägime teepeal mitmeid. Lõpuks jõudsime välja Rohuneemesse. Seal oli ka üks paat. Isegi rand.

“Konks käib sõlmega ja ühendub mingisse triibulisse asja... aga ta ei ripu” ütles Sabake järjekordse küpsise peale.

Helistasime “meestele”, et nad võtaksid siidrit ja ehk ka vähem alkohoolset jooki kaasa. Saan vastuseks hämmelduse, et kuidas saab tulevasele emale ja noorele naisterahvale siidrit tuua .... Mina: “Kas Sa tuled mind eostama?”

“Näe, rulluiskudega kukk ...”

Kukel oli selgelt neli jalga, mis omavahel ühendatud. Kõrvuti kahe sabauime peal kõrbes rändava permanentset irvet kandva delfiiniga oli tegemist kindlasti kõige ohtlikuma küpsiseloomaga.

Kakumägi oli esimene rand pärast seda (tegelikult) kahe paadi vahel asuvale, kuhu autotäis inimesi võisid ära mahtuda. Stromkale viiv kitsuke asfalt (see alternatiivtee, mida tavaliselt kasutavad ainult rullikaharrastajad ja lohesurfarid.. noja ehk hobused ja uputamisele kuuluvad koerad), oli seekord muutunud neoonvärvides vaibaks. Mõttes, et sellest läbi pääsemine millegi nii suure ja kohmakaga, nagu üks Almera on, võrduks massimõrvaga. Enda närvide ja Eesti iibetaseme hoidmiseks leidsime tühja kõrvaltee ja pagesime. Ringtee pakkus huvitavaid valikuid kolmes reas – neist kaks ei liikunud üldse ja kolmas lubas huvitavaid külgkokkupõrkeid risti ette sõitnutega. Kavalalt ümber Citymarketi (võino, HypeerRimii) sõites saime kokku eranditult kavalatest inimestest moodustunud ummikuga. Kuid nagu ikka, saavad kavalad inimesed teistest paremini hakkama ;)

Pärast poe paar kilomeetrit mälestustest kaugemalt tuvastamist (pagana rändavad poemajad ;)) ja ühe mälupildiga sobiva müüri leidmist kohtusime kurja telliskiviga, kes rääkis miskit eelolevast tänavast, mis ainult teenindajatele ja majaühistu liikmetele sobivat. Vähemalt osad meist kindlasti kuuluvad majaühistusse ja kolme rannataja transport mereäärde on selgelt teenus, siis ei tundnud ka mingeid süümepiinu edasi sõites. Nii kuskil kaheksandas põõsas oli ka sobiv vaba lohk (kohe enne veidi veelgi kurjemat silti, mida kaunistas väikese kraanaga auto) ja sealt edasi avanes vaade meeldivalt haisvale rannale. Kus olevat masuudilaigud (vastvalt tuntud väljaande pröökamisele). Masuudilaikude allikaks osutus rannaservas paiknev kahtlase kujuga metallist kastike, suure sildiga läheduses leiduvast naftamaardlast ja kutsest selle kasutamiseks.

(Hilisem vahemärkus: ühe finantsteenuseid pakkuva firma reklaam.)

Mille peale suundus üks sisalikuga merre roomama.

Läksime vette, mis oli väga märg. Ja pikk. Kahtlaselt külm ka. Aga pidasime pallimänguseltskonnani vastu ja tegime paar ujumise taolist liigutust. Selleks, et soe ka oleks olnud, oleks pidanud juba sporti tegema. A la krool.

(Vahemärkus: à la krool – ilmselt mingi gurmaani hõrgutis? )

Tagasitulek oli way vahvam. Mingil hetkel ei ulatunud käed-jalad põhja, või noh ulatusid küll, aga pead ei saanud välja. Meie ees tõusid samamoodi paar inimest aeg-ajalt nagu kusagilt sügavalt veealusest koopast. Endal oli sigalõbus. Lapsepõlv ja muud asjad. Tekkis mõte, et võiks taolisi üritusi firmadele korraldada, kus kõik pannakse kollektiivselt randa roomama – kes ees, see mees. Taipasime roomamise lõpetada, kui vastu hakkasid tulema alasti lapsed. Kuna ise ei pidanud vajalikuks nendega samasse klubisse astuda, siis pigem tõusime ka. Veealusest koopast üles.

(veel üks vahemärkus: roomamine oli teemaks juba eile. Et pargivaht pidi oma neoonroheliste vesti ja stringidega roomama. Ja täna olid mõnel meist kaitsevärvi bikiinid, mis peaksid roomamiseks sobibma. Ja vesi oli ilmselt roomamiseks sobivaim paik)

Väga õige mõte on alustada juba kell 2 rannatamist. Tööajal. Tuju saabki ainult hea olla.

Ja tundub, et turbotibinas kogub suviseid palle. Eile püüdis ta ninapidi kinni ühe heki lennanud palli tammsaare pargis. Täna oli ka miski pallijutt. Eelhäälestatus loeb palju. Siidrit lubati juurde tuua, kuna eostusplaane täna ei ole. Seega võib rahulikult selle siidritilga ära juua, mis alles. Sabake läks ka roomama.

Ja krt, ärge mõelgegi mind jälle pallidega loopima hakata.

Küsimuses “kas tuled mind eostama”, oli ilmseltgelt tegemist varjatud sooviga. Või noh, mitte just varjatud. (ups, jälle mu sarkasm astus ligi..)

Pauermiiter on ka läpakast kadunud kahtlaselt. Selleks peab kontrollpaneelist seda tegema. Ei oska otsida ka tema näitu alla nurka. Olgu siis omaette.

Näis, kuidas tüübid meid üles leiavad. Sabake juhatas neid ka huvitavalt, et siis on jäätisekauplus ja roheline lipp jmt. Aga sinnamaani? Selge nagu seebivesi.? Et kakumäe pood jmt? Nüüd on kõik ujumas käinud.

Kõigepealt hakkame doominot mängima, siis tuleb küpsisesuudlemine ja lõpuks küpsiseseks. Võino, küpsiste eostamine. Mehad pidavat kohevarsti kohale jõudma, siis saab.

Meri kui selline oli tegelikult suhteliselt lühike (kaks korda lühem kui Stroomil), veica jahedam, aga piisavalt soe ka ilma hõrgutiste poole pöördumiseta. Kaitsevärvi bikiinid oleks abiks olnud, aga tigu olevat need jõudnud juba punaste stringide vastu vahetada. Kui me just peame teadma.

Mehad jõudsid koos ootamatu lisatibinaga kohale ja kukkusid kohe marmelaadi üle pröökama. Kuni sisalik ennast suurest rõõmust siidripojast eostas. Ausõna ei taha teada, mis sellest välja tuleb. Buratino on võrreldes siidripojapojaga käkitegu ;)

(Hilisem täpsustav vahemärkus: Buratino täiesti tööalane projekt:P)

Priivaatpleisi privaatpuhveti katusele roomanud (otse veest, oletatavasti) kutt tagus mõnda aega järjekindlal vastu enda varbaid, kuni rõõmsalt püsti seisnud teivas kurvalt longu vajus ja mingi valge pika plõga maha laotas. Sellepeale lõpetati puhvetis ka jäätise müümine ning kohalesaabunud mehad muutusid kuuks och päikeseks.