4 tööpäeva veel

Viimane töönädal enne puhkust. Üsna raske on ennast töölainele suunata, kui päike akna taga särab. Sellepärast olengi tänase päeva jooksul harrastanud pigem delegeerimist, kui isetegemist. Annab delegeerida küll. Ja suuremad peavalud ongi minu kaelast ära. Kui nüüd veel väiksemad pingeritta seada ja otsast pihta hakata... ah, ei tasu vist loota, et kõike puhkuse ajaks ära teha jaksab.

Pärnus sai korra isegi valgerannas ära käia. Vesi oli keskmiselt külm ja ujuma just ei kutsunud. Liiva oli ka jaanuaritorm ära viinud. Aga päikest oli selle eest üsna korralikult. Vähemalt sai sel aastal esimest korda rannas käidud.

Nädalavahetusel kohtus mu kass naabrite buldogiga. Kass, kelle kokkupuuted koertega on enamasti piirdunud telekavahendusel nähtuga, ei teadnud suure hirmuga kuhu pageda. Esimese hooga jooksis kuuri katusele aga seal ei tundnud ta ennast sugugi mitte kindlalt ja kartes, et buldog teeb hiigelhüppe ja talle sinna järele jõuab, hüppas jälle alla ja peaaegu koera lõugade vahele. Järgmine peatuspunkt oli krundiserval seisva kastani otsas. Koer viidi meie aiast minema aga kass puu otsast alla ei osanud tulla. Puu all seisis suitsuahi, kus parasjagu valmisid kuumsuitsulatikad. Puu otsas külmsuitsukass, kes kräunus hädise häälega. Alla ta sealt pikapeale sai, ilmselt kukkus.