Teine pool puhkusest

Ja saigi läbi see puhkus. Neli nädalat läks ühest küljest nagu niuhti ja teiselt poolt oleks see olnud kui pool elu.

Viimane nädalavahetus möödus Lõuna-Eestis. Kõigepealt Tartusse, kus anti mind sugulastele-tuttavatele ülevaadata. Jah, see valem töötab endiselt, et mul Tartus pea ringi käima hakkab. Väike blogisorimine ja selgus, et ma kirjutan sellest iga kord kui ma tartus käin. Eelmine kord. Üleeelmine kord. Kindlasti veel rohkem aga noh, see selleks. Aga muidu oli seal isegi päris mõnus. Veini enam eriti ei taha ja vanaemadega köögimööbli valimisest ütleks ka vähemalt järgmise paari nädala jooksul ära.

Tartust edasi Valgejärve suunas. Auto oli. Mina olin roolis. Kaardilugeja oli kõrval. Kaarti ei olnud. Peaaegu oleks kohalegi jõudnud, aga siis tekkis miskipärast kahtlus ja otsustasime perekond Sisalikkudelt juhiseid küsida. Ja siis algas tants ja tagaajamine, mille käigus meie pöörasime tagasi sadakond meetrit enne asula silti, et sõita mingi müstilise karjalauda juurde tagasi, et siis seal saada kokku teejuhiga, kes juhatas uuesti sama teed pidi asulasse. Aga ekslemine looduskaunites kohtades ei ole kunagi kellelegi kahjuks tulnud. Ja kohale me ju jõudsime.

Järgmine programm oli Leigo järvemuusika. Norramaa Biosphere ei olnud küll ilmselt meie seltskonnast kellegi maitse, aga sinna õhtusse kõlbas küll. Kohati hästi, kohati halvemini. Igal juhul venelaste sarvekoori matusemuusika kõrval oli see juba õndsus. Rannapit ei kannatanud ära oodata ja ega ei olnud ka oluliselt huvi. Ahjaa, parim mahl, millega viina lahjendada, tuleb astelpajumarjadest.

Pühapäeval tuli jälle Tartu tee ette võtta. Väike söögipeatus ning edasi Tallinna. Niimoodi võib roolis olemisega lausa ära harjuda.

Enne Tartut sain korra ka Pärnusse jala maha pandud. Esivanemad ja puhkav järglane üle vaadatud ja maha rahustatud. Isegi kauatehtud-kaunikene terrass oli valmis saanud. Pole paha.

Miski hetk sai üle vaadatud ka Klooga koos rannaga. Rand oli ilus, Kloogal oli mõnus. Arusaamatu, miks inimesed rannas öösiti ei käi. No need tüübid, kes suled peas ümber lõkke tatsusid ning ootamatutele külalistele viskit ja suitsu pakkusid, ei lähe arvesse.

Kuhugi vahele jäid ka Dagö kontsert, eelmise Pärnukülastuse ajal nähtud Vanemuise etendus "Vabamõtleja", palju segadust ja paanikat, harjumisi ja harjumusi, muigamapanevat rahulolu ja ebakindlust, reaalsustaju kadumist ja muud sarnast. Ja kuna päev korraga võtmine kippus läbi kukkuma, siis nüüd võtame aastaaeg korraga.

Kuradima ilus puhkus oli kokkuvõttes. Teinekordki :)