Asjad liiguvad

Mõttejõul asjade liigutamine (telekinees?) tuleb mul juba edukamalt välja kui ma oleks iganes lootnud. Eile öösel vaatasin ühte ripplage ilmselt liiga kurja pilguga ning ilma igasuguse hoiatuseta sadas see suure kolinaga alla. Hea seegi, et ma alla ei jäänud. Süüdlaseks jäi loomulikult see, kes alati :P

xxx says: miks sa siis lapsel lasteaias järel käisid? :P

Sellega seoses või täiesti seosetult. Kunagi lapsepõlves nägin ühte filmi, mille nime ma püüan juba mitu aastat seoses ühe või teise asjaga tulutult meelde tuletada. Peategelane on mees, kellel on võime asju liigutada, ise lae all hõljuda ja veel palju muud. Aga tema võimed kaovad sel hetkel, kui ta näeb punast värvi. Sisse tuleb mingi lovestory ja kui ta oma väljavalituga abiellub, siis altari ees pruudi suudlemiseks tema loori kergitades, avastab ta, et naine on oma juuksed punaseks värvinud. Teab ehk keegi, mis film see selline on?

Ma usun, et ma pidin tegelikult väga paljudest asjadest kirjutama täna. Aga eks jääb midagi ka selleks ajaks, mil need meelde hakkavad tulema :)

Alles eile sain ma kodust eemal olles tegelikult aru, milline närvipinge mul kodus kogu aeg kukil oli. Kui ikka ühel hetkel tabad, et olemine on nii kurr-lihtne, kerge ja pingevaba, siis tekib täielik arusaamatus, et kuidas ma selle närvilisusega enne hakkama sain. Aga noh, paistab, et seda pinget ei ole enam kauaks. Nädala lõpuni, kui täpsem olla.