Teehooaeg on alanud, kulub teist tööl suurte kruusitäite kaupa. Eelmisest talvest allesjäänud teevarud kahanevad hirmuäratava kiirusega ning õige pea tuleks mõnest toredamast teepoest sammud läbi seada. Röstitud matet veel veidi on, aga vaheldusevajadus tahab oma. Erinevad teesordid õnneks ei pahanda, kui neid vaheldumisi tarbida :)

Kolmest inimesest, kellega koos ühes toas istun, on kahel mingi viiruslik haigus. Räägivad kummaliste häältega ja kurdavad palavikku. Mõista-mõista, mis ma teen nädala järgmisel poolel? Vihjeks niipalju, et tegevuskava ei sisalda oluliselt avamere noodapüüki.

Sügis

Haige olla on mõnus. Saab poolest päevast töölt ilma süümekateta ära jalutada. Tuled koju, teed ettevalmistusi voodisse ronimiseks. Plaat mängima, suur kruusitäis kuuma teed, tilgutad iidamast-aadamast pärit rummipudeli põhja teekruusi, läppar ja telefonid voodi kõrvale, sokid jalga, tabletid sisse. Kass uudistab ilmse huviga sellist ootamatut käitumist kuid seab end lõpuks su kõrvale voodisse sisse. Katuseakendel trummeldab vihm...

Haige olla ei ole mõnus. Õhk ninast läbi ei käi, juba pikemat aega on tunne, et ajud väljuvad nina kaudu. Suukaudu hingamine ajab köhima. Maailm käib silme ees ringiratast nagu nurka pandud blondiin ümaras ruumis. Suunaga paremalt vasakule. Enesetunne jätab tugevalt soovida. Soovimine ei aita.

Kaks sõdurit istuvad kaevikus. Üks täristab kuulipildujast vaenlaste poole, teine annab padrunilinti edasi. Tarata-rata-tarata-rata-taa..
- Kuule, hea on lasta (tarata-rata-tarata-rata..)
- Misasja?
- Hea on lasta noh.
- Kuidas nii?
- Kuumaks ei lähe. (tarata-rata-tarata-rata..)
- Mida?
- Ma ütlesin, et raud ei lähe kuumaks.
- Ahsoo.
- Nojah. Sügis noh.