Oli üks Oliüks

31. jaanuar 2005

Kuulõpp

Piim tuleb poest, leib tuleb poest. Raha eest. Raha tuleb pangast. Ja läheb panka. See, mis rahaga vahepeal toimub, ei ole üldse oluline. Üks on kindel, mis tuleb, see ka läheb. Ja kui see, kust tuleb ja koht, kuhu läheb on sama, siis miks teda üldse liigutada? Mõttetu energiakulu. Ja energiat saame me teatavasti söögist. Näiteks piimast. Ja leivast. Mis tulevad poest.

Roheline tee

Nii huvitavat unenägu ei ole ammu olnud. Või õigemini unenägusid. Hunnik erinevaid stseene, igaüks erinevate inimestega ja erinevas olukorras. Kõigil ühendavaks jooneks roheline tee. Kõlab nagu Coffee and Cigarettes paroodia :)


29. jaanuar 2005

Sidrun

Haisteik sidrunimarinaadis. Sidrunikaste. Sidrunilõhnaline tuuleklaasivedelik. Sidruniviin jää ja sidruniga.

Täna on väga hapu päev.

28. jaanuar 2005

Küsimus suurele ringile

Millega on tegu?

Jay gopala nanda-lal gopala nanda-lal
gopala nanda-lal jay gopala nanda lal

Counting the time, back to year sixty-nine
"We come in peace", echoes my mind
And now I take my Apollo for a flight

Turn off the TV-set
This soap is boring
Bold&Beautiful ain't our theme tonight
So turn the power on, gimme the guitar
No time for misery - "alright"

27. jaanuar 2005

Hoia tervist nooruses ja au vanaduses

Igasugu sugulastest ajendatuna olen hakanud viimasel ajal mõtlema sellest, milline olen mina vanana. Kas ma muutun vastikuks väiklaseks kibestunud vanainimeseks? Kas ma täidan oma päevi virisemise ja seebiseriaalidega? Kas ma olen kadedusest roheline, kui mu ümberkondsetel läheb paremini kui mul? Kas ma eeldan, et mu lastel-lastelastel ei ole oma eluga midagi paremat teha, kui käia minu virisemist kuulamas...

Lohutav on see, et on olemas ka igati vahvaid vanainimesi. Neid, kes kasutavad oma pensioniaega, et tegeleda sellega, milleks kunagi varem aega ei ole olnud. Need, kes lähevad pensionäride päevakeskustes siidimaali kursustele, kes jalutavad metsas, et korjata esimesi sinililli. Nende päevad ei koosne virinast ja halast kehtiva riigikorra vastu. Nad lähevad oma lastelastega kelgutama ja koovad neile pikkadel sügisõhtutel sooje sokke ja käpikuid. Nad õpivad selgeks mõne võõrkeele vaid sellepärast, et see keel kõlab vahvalt.

Vananemine mind ei hirmuta. Mõte kortsudest ja hallidest juustest ei pane mu keha kattuma külma higiga. Vanad inimesed võivad olla tõeliselt ilusad. Aga kui sinna juurde käib ülalmainitud väiklus ja kibestumine, eluõhtu lihtsalt virisedes möödasaatmine... See on midagi sellist, mis paneb mind lootma, et mõne aja pärast saab Pipi väänikupille juba igast apteegist.

26. jaanuar 2005

Päeva tsitaat

Pimedaks jäämisel on Eestis ka üks positiivne külg- ei saa lugeda SL Õhtulehte.

I.Raag

Perpetum mobile?

Töö kiidab tegijat.
Kiida lolli ja loll rabab.

25. jaanuar 2005

Kollane

Hakkan toibuma. Talveunest, hallist letargiast, tegevusetusest. Juba normiks saanud ebaõnnestumiste jada on viimasel ajal terava noaga läbi lõigatud. Ka härrad-provvad Kiire-kiire ja Eiviitsi hakkavad vaikselt minema sättima. Vaatavad veel kaheldes ukselt tagasi. Jalaga ei anna, ignoreerin. Kui piisavalt kaua oodata, läheb iga kiire üle. Hea, et niigi läks. Aeg on ravim. Suurtes kogustes on ta surmav.

24. jaanuar 2005

Nädalavahetus faktides

Eesti inimesel tekib seisukoht ja oma arvamus ikka alkoholiga käsikäes ja lahkub koos pohmelli saabumisega.

Alates laupäevahommikust on mul puudus nii seisukohast kui arvamusest.

21. jaanuar 2005

Oh küll ma olen tubli

Ja ka paljukardetud platsieksam puhtalt läbitud. Sidurijalg küll värises pärast seda, kui olin järjest näinud enda ees platsitanud inimesi läbi kukkumas, aga ta allus minupoolsele mõjutamisele üsna vapralt. Sõiduõpetaja teatas pärast, et tubli olin ja lisas peale mõningast mõtlemist, et aga ta ei kahelnud selles ka hetkekski selles, et ma ära teen. Kust tal see usk minusse küll tuli, kui enne eksamit harjutades tuli estakaad välja alles neljandal korral ning boksitades sõitsin poste pikali...

Teoreetik

ARKi teooriaeksam tehtud. Hoolimata läbi lumesaju sumpamisest ei jäänud isegi hiljaks. Plats nüüd kell 14.00. (värin all paremas nurgas)

20. jaanuar 2005

One more night to live

Sai siis suurel ekraanil ka ära käidud :P Ahjaa, kinos kah.

Hommikul süvenes kahtlus, et mu elamises toimetavad vähemalt marsielanikud või majavaimud. Üks seelik tuleb tunnistada teadmata kadunuks. Ja asendusseelik võtab heaks niigi suht kelmikat lõhikut sündsusetult ülespoole harutada.

Homme ARKi eksam. Peaks vist tiba teste lahendama.
_______________________
Lisa: Loomulikult on just nüüd ARKi eksamiküsimused panges.


19. jaanuar 2005

Palun pool kilo värskeid unenägusid

Viimasel ajal on unenäod täiesti kontrolli alt väljunud. Kõigepealt sääreluu-kujulised tordid, siis rääkiv rott, keda ma käekotikesega kaasas kandsin ning lõpuks veel kuskilt võidetud lõuna tundmatu välismaa poistebändi liikmega. Viimasest üritusest tahtsin ma ise väga viilida, kuid millegipärast rääkisid kõik mulle, et ma pean minema, sest too poiss mängib ju tennist. No mida?

Kultuuriprogramm

Täna saab kino.


18. jaanuar 2005

Ka sina, Brutus

Sellised sombused ilmad, mil taevas visuaalselt kaela kukkuma hakkab, paistavad olevat mõjunud nii mulle kui ka kõigile ümberkaudsetele. Suurem osa jutust esitatakse vinguvas kõneviisis ning äraütlevas käändes. Sarkasm ja küünilisus levivad nagu kõhugripp. Naeratavad inimesed on muutunud punase raamatu liigiks.


Meeldiv tutvuda!

17. jaanuar 2005

Kolm õlut on kuipalju?

Kes ei oleks kuulnud sellest, kuidas kulutusi õlleks ümber arvestatakse. Aga arvutame ka tundeid õlles?

"Inimesed, ärge unustage, et kindlustus müüb ainult turvatunnet. Kui aga arvestada turvatundele tehtud kulutused ümber õlleks siis näete, et sama raha eest saab palju rohkem soojatunnet, täiskõhu tunnet, õnnetunnet, lennutunnet ja ehedat eufooriat."

Nii arvas Kivisildnik siin.

14. jaanuar 2005

Kuidas ma kontserdile ei läinud (endale meenutuseks ja edasiseks vigadeparanduseks)

x says: mõttetu mutt oled
Oliyks says: ilmselt küll
x says: täiesti pärsid meie seltskonnaelu
x says: st mul ka see puudub
x says: aga sa veel võimendad seda
x says: einoh
x says: tore et sul pereelu kenasti läheb
x õelutseb
x says: sina kes sa räägid koguaeg et sul elu pole
x says: haah
Oliyks says: pole jah elu
x says: eks ole
x says: mul ka pole
x says: mul on kaks elu puudu

Kribin-krabin

Kui sul on ühe kirjatüki tegemiseks aega kaks nädalat ja esitamise tähtaeg on teise nädala reede, siis millal sa asja kirjutama hakkad? Teise nädala neljapäevaõhtul? Oh ei, teise nädala reedehommikul. Ma nüüd alustasin :)

13. jaanuar 2005

Õhk kõnnib tänaval

Kas mul on selektiivne mälu (vt. E. Savisaare kahepoolekilone uudisteos) või oli tõesti möödunud suvi samasugune, nagu praegune ilm akna taga? Mis ajast meie kahest legendaarsest aastaajast on üks saanud? See sitt suusailm (edaspidi SSI) hakkab segama normaalset elutegevust.

Hommik algas kummaliselt. Kui olin kella kuuest ennast kööki vedanud ning manustasin poolkinnisilmi esimesi kohvilonkse, kostus koputus aknaplekile. Sel hetkel ei oleks see mind ka siis rohkem üllatanud, kui ma esimese korruse asemel tunduvalt kõrgemal elaksin. Akent avades vahtis mulle vastu kojamees, kes pobises midagi võtmetest. Selge, onu on oma võtme kuskile jätnud ja ei saa majja sisse. Läksin hommikumantlis talle ust avama, kuid selle asemel, et sisse tulla, pistis ta mulle pihku ühe võtme ning kadus (ei, mitte halli suitsupilve, lihtsalt tõttas minema). Segadusseaetud unine mina, trepikojas, ühes käes kohvikruus, teises tundmatu võti. Alles tubli mitu kohvilonksu hiljem suutsin tabada, et tegemist on võtmega, mis avab sissepääsu eelmisel õhtul tekkinud prügikastimajakesse.

12. jaanuar 2005

See on kõige lihtsam mõnitamine.

Käisin eile jälle ARKis ja seekord jõudsin kohale lausa 16.30. Seega, ei mingit probleemi, veerand tundi registreerimise lõppemiseni. Panin siis ennast kenasti eksamile kirja järgmiseks reedeks ning uksest väljudes jäi pilk pidama sildile, millel seisis: "Eksamitele registreerimine E-R kell 8-18". Neil oleks olnud ilmatumaraske neid lahtiolemise kellaaegasid päev varem muuta.

11. jaanuar 2005

Ilmajaam

Kui ma suureks saan, siis hakkan ilmaennustajaks. Ennustan ainult keskpärast ilma.

Oodata on vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilma. Puhub valdavalt edelatuul, rannikualadel on tuul puhanguline.

Ja kõik noogutavad mõistvalt. Nad teavad, et tulgu pilvi või päikest, puhugu valdavalt edela- või erandlikult põhja-, lõuna-, ida-, lääne-, kirde- või kagutuul, tulekul on ainult ebaolulised sademed.

Ja siis nad imestavad, miks keegi tormihoiatust tõsiselt ei võtnud.


Virin-vigin

Trenniteemadel olen täitsa kuss, ei valuta ükski koht. Mõnus oli. Küll aga viriseks natuke ühe riikliku lemmikasutuse kallal. Eks ikka ARK. See, et ta nii ebameeldivalt ja -mugavalt lokeeritud on, on juba vana teema. Aga asjaolu, et eksamitele registreerimine ja dokumentide vastuvõtt kestab ei minutitki kauem kui 16.45-ni, ei mahu mulle pähe. Kui ülejäänud asutus on kella 18.00-ni avatud, siis ilmselt on eksamitele registreerimine niivõrd tervistkahjustav töö, et selle spetsifikatsiooniga ametnikud võivad julgelt paar tundi päevas vähem tööd teha. Jah, vahepeal on neil veel tunnike lõunat kah, mille ajal loomulikult kedagi ei teenindata.

Vähe sellest, et lubade saamiseks peavad sul load ja auto olema, et ARKi pääseda, sul ei tohi olla ka töökohta.

Ahjaa, mõlemad filtrid on ikka puudu.

10. jaanuar 2005

Jälle trenni

Täna teisele katsele trenni. Kui ma homme jälle üleni valutan, on see mu enda süü. (See sai siia kirja pandud seepärast, et ma homme siinsamas ei vigiseks, kuidas istuda ja astuda raske on).

Puudu paar filtrit

Kuna praegu on kombeks tormikahjusid üles lugeda, püüan ka moega kaasas käia.

Esiteks tahtis tuul mind eile lihtsalt minema viia. Tormikahjustamiskatse(?). Teiseks, mu hoolega väljaõpetatud spämmifilter on töötamast lakanud. Ilmselt kandis tuul ta mõnda teise arvutisse. Loodetavasti on keegi nüüd õnnelik. Ja see oleks ka kõik.

Sooviks omastada seadeldist, mis laseks filtreerida unenägusid. Määrad kenasti ära, milliste komponentidega unenäod võib otse prügikasti suunata ja rahu majas. Ei ole mingit probleemi, et juba ligi nädal aega näed unes ühte inimest. Move to Trash!


7. jaanuar 2005

Ai-ai!

Praeguseks on anatoomiatund juba. Avastan endal lihaseid, millest mul varem aimugi ei olnud. Valus on. Aga ainult siis, kui ma ennast liigutan.

Sport võidab

Üle pika aja oli päris mõnus ennast jälle liigutada. Käisin eile õhtul jõusaalis. Lihased ei saanud küll päris täpselt aru, mida ma neist tahan aga vähemasti tunnikese jagu sai neile seda selgeks tehtud. Kahe kilomeetri läbimise aeg sõudemasinal oli küll kahtlaselt lasteliiga mõõtu aga vähemasti sai distants auga läbitud :) Kui mitte enne, siis esmaspäeval plaaniks paremate tulemusteni jõuda.

6. jaanuar 2005

Pidulik avamine

Siiani selle aasta parim üritus sai just täna kell 12 ära peetud. Et kõik ausalt ära rääkida nagu oli, pean ma alustama sellest, kuidas eile saabus mulle mail subjektiga "Teade püsikliendile". Oleks muidu nagu üsna tavaline spämm, kui kiri ei oleks tulnud korrus kõrgemalt. Selge, tutvume sisuga.

Austatud püsiklient,

Homme, neljapäeval kell 12.00 toimub 2. korruse tualettruumide pidulik avamine. Pidustuste kestus 10 minutit. Tule ise ja teavita ka teisi püsikliente.

Pidulik avamine oli tõesti pidulik. Šampus, punane vaip, muusika, lindi läbilõikamine ja ülemuste kõned. Tootmisjuht tõi kingiks kaasa ka rulli tualettpaberit.

4. jaanuar 2005

Õige naine?

Lisaks hea-naise-teooriale sai ära kuuldud ka õige-ja-vale-naise-teooria. On õiged naised ja on valed naised. Valel naisel on lühikesed jalad.

Ettevaatust, sibul!

Kui mõni söögikoht lisaks oma menüüsse märked selle kohta, millised on sibulat mittesisaldavad toidud, oleks ma selle koha tihe külastaja. Muidugi juhul, kui see just Kohilas ei asu ja muul moel samuti mulle vastuvõetav on. Ära tüütab see pidev küsitlemine, kas see või too on sibulaga ja kui ei tea, kas siis uuritaks köögist järele. Tüüpiline vastus on muidugi see, et on küll sibulat aga seda on ju nii vähe ja see on praetud sibul, sibula maitset üldse ei olegi. Uskuge ometi, et sibulat mittesööv inime suudab tuvastada sibula maitse ka tšillipastast.

Kokkuvõtteks olen ma üsna nördinud, sest selle peale ma küll ei oleks tulnud, et keegi kanasupi sisse sibulat võiks toppida.

Tüüpiline aastaalgus.

Hunnik tööd, vähe raha ja püüded tervislikult toituda. Hea seegi, et ma magusat ei söö, muidu oleks väga raske sellest loobuda. Igatsen rulluisuhooaega.

3. jaanuar 2005

Kohustuslik

Head uut!