Am I evil?

Edasilükkunud arenguvestlus kenasti peetud. Ei hammustanud. Areng olemas ja loodetavasti ka tulemas. Eks siis paistab, kuidas ma suudan ootustega sammu pidada.

Hommikul võtsin tööle kaasa šokolaadikommide paki. Ise ma neid komme ei söö ja ära viskamise asemel katsetasin kolleegidega. Katse läks läbi, sõid ja kiitsid. Äärmiselt odav populaarsus. Arvestades veel sellega, et need kommid kingitud olid. Aga miskipärast jättis hea inimese imago mind väga kiirelt maha. Minu häid soove (khm... keskonnateadlikke vähemasti, kommid olid kilepakendis) tõlgendati kui tahet töökaaslased paksuks sööta, et ise saledam välja paista. Alternatiiv dieedile. God, if you can't make me thin, make my friends fat ;)

Kas tõesti on niivõrd raske uskuda, et ma midagi heast südamest teen?

All in the suit that you wear

Kolleeg vaatab mind pika pilguga ja nendib, et ta ei ole mitte kunagi näinud mind kaks päeva täpselt samas riietuses. Väited, et ma tegelikult ikka kodus ööbisin said esitatud kurtidele kõrvadele.

Voyage Voyage

Hommikused üllatused. Riided seljas, uksest välja ja kontoora poole. Või siiski... Transpordivahend paistab kuidagi näotu. Täpsemalt siis numbritu. Ring ümber auto ja tuvastatudki tõsiasi, et ööpimeduses on neljarattaliselt sõbralt lahkunud numbrimärgid. Suur tänu, ma loodan, et te saate nendega väga õnnelikuks. Politseionu loeb igaks juhuks sõnad peale, et mitte meetritki selle autoga ei sõidaks ja nii emme mu tööle tõigi.

Welcome to my nightmare

Hjelp! Kust see 19aastane mu telefoninumbri sai? (Paanika-paanika) Ta teadis ainult mu eesnime ja nüüd on tal teada mu moblanumber ja ka töö lauakas. Kuidas see võimalik saab olla? Igal juhul sain ma kutse kohvile, kutse kinno ja kutse reedeks amigosse termika kontsedile. Loll ja järjekindel on väga ebameeldiv komplekt.

Still waters run deep

Kodusest segadusest töölaual oli saanud tasapisi kaos ja seega võtsin esmaspäevahommkuse tegevusena ette laua koristamise. Nüüd on laud tühi, prügikast täis ja tunne on selline, nagu keegi ei töötakski siin. Tuleb hakata taas loomingulist segadust looma.

Welcome to my life

Elu elamine osutus väsitavamaks kui ma arvasin. Aga väsimus ei ole just üllatav tegur, kui koju sai laekutud kell 7 hommikul. Programm oli Rock Cafe ja üritus oli muidugi tase omaette. Veidi kippus häirima vaid miski 19aastane, kes end külge kleepis ja igasugustele maharaputamiskatsetele adekvaatselt reageerida ei suutnud. Sai alustatud viisakatest vihjetest, perekonnaseisude tutvustamisest ja kadumistrikkide katsetamisest ning lõpetatud otseütlemistega ning koguni sellega, et kaastibinad tüübile seletasid, et jätku tibi rahule, ta ei ole huvitatud. Nagu peaga vastu seina jooksmine. Lõpuks läksid käiku juba plaanid pealkirjaga "Ta mees on siinsamas helipuldis ja kui pahandusi ei taha, siis oleks targem lahkuda". See manööver õnneks töötas ning tüüp lahkus pildilt. Enne seda sai ta siiski võimaluse mind süüdistada selles, et mina olevat temaga ainult mänginud samal ajal kui tema on täiesti siiralt armunud ja kui eriline-eriline ma ikka olen... Asi läks juba sinna äärmusesse, et tegelane hakkas konkreetselt nutma. No mida kuradit... Igal juhul pity fucki ta sellega saavutada ei suutnud ja konkreetselt sai ta ukse taha saadetud.

Helipuldist laekunud "mees" oli selle eest üsna positiivne üllatus. Armas oli ka janca meeldetuletus: "Sa ju tegelikult ei taha teda". Jap, ei taha tõesti. Aga tore, et hoolitsetakse mu eest ja mulle mu enda soove või nende puudumist meenutatakse ;)

Õhtu lõpuks võtsin enda kanda lasteaiakasvataja rolli, kes purupurjus Eimelit kuidagi ellu jätta püüdis. Nimelt oli viimasel soov kõigi ja kõigega kakelda ning arvestades ta olekut, ei oleks seda kaklust just kauaks jätkunud ja ka võitja oleks olnud kindlalt vastaste leerist. Seega, Eimel käekõrvale, jutt sellest, kuidas need kõik on minu sõbrad ja minu sõpradega ta ju kakelda ei taha. Ja loomulikult lähen ma temaga napsu võtma aga alles homme, sest täna on vaja teda kenasti koju tuttu saata. Taksos jõudis ta juba enesehaletsemiseni ning minu õla najal tihkuvalt meesterahvalt sain ma siis kuulda kuivõrd perses ta elu ikka on. Aga kodu ukse ees sai ta maha pandud ja paistis, et ta jõudis isegi kenasti uksest sisse.

Millega ma tegelen reede õhtul?

Sääremari-säärejüri (vastavalt siis paremal ja vasakul jalal)
Taskurätt-taskurott

Äkki ma peaks endale elu hankima ikka?

You can leave your hat on

Vähem kui tunni pärast läheme ja arutame mu arengu või selle puudumise siis läbi. Miskipärast ei taha silmad eriti lahti püsida. Tea, kas see tuleb sellest, et ma täna mitte muffigi söönud ei ole. Oleks siis kasvõi üks meeldivalt toitev muhv... Ilmselt pean siiski oma rohelise teega rahulduma ja nentima, et oleks võinud selle meepurgi ikka kaasa võtta.

Niih, käsitöölased, kas mütsi on raske kududa? Kuidas seda tehakse? Mul oleks ühte vaja. Või peaks kasutama sihtotstarbetult tänast rahvusvahelist ostuvaba päeva?
_____________
Lisa: Seoses minu ja ülemuse väsimusega lükkus arenguvestlus teisipäevale. Toretore.

It's no good

Kodune filmiõhtu: The Forgotten ehk siis maakeeli Varastatud mälestused.

Teemaks on lennuõnnetuses hukkunud lapsed, kelle vanematele on sisendatud ja sisendatakse, et neil ei olegi kunagi lapsi olnud. Vaid üks veel mäletab ja meenutab teiselegi. Siis tuleb mängu NSA (National Security Agency) ja tagaajamised. Ja selgub, et kõigesse on segatud ufod. Ja kuna ühte kangekaelset lapsevanemat ei ole võimalik unustama panna, saab eksperiment läbi ja kõik vanemad saavad oma lapsed tagasi. The End.

No lubage ahastada. Algne idee ju täiesti pädeb. Inimeste ja elude ettekujutamine ja selle ning reaalsuse vahel laveerimine. Täiesti töötaks filmina. Aga lisame sinna ufod ja täiesti lamedalt sissevisatud häppi endingu ja me saame täiesti seedimatu asja. Ja miks ometigi NSA? Kui meie konnatiigis tekiks sarnane ufosituatsioon, siis tegeleks sellega andmekaitseinspektsioon? Olguolgu, nemad vist veel elektroonilise luurega ei tegele...

You will not just forget The Forgotten, you just won't care to remember.

A different kind of blue

Paremal ülemises ekraaninurgas istub pisike kalendrike. Täiesti masendav kalender, lausa sinine. Mitte ühtegi valget päeva, mis teadvustaks kohustuste puudumisest, ei ole sekka sattunud. Ja detsembri kalender läheb ka iga päevaga aina sinisemaks ja sinisemaks ja sinisemaks ja sinisemaks....

Viimane tassike teed

Veel kontoriuudiseid. Alumise korruse putka toob meelde vabariigi alguspäevade kioskid, kust ühekaupa väljamaa suitsu sai osta.* Läksin putkatädi jutule sooviga omastada karbike rohelise teega. Ja selgus, et tervet karpi ta mulle ära ei müü, sest neid teekotikesi saab osta ainult ühekaupa. Kroon tükk. Ei jäänudki mul muud üle, kui osta 20 kotikest teed, saades karbi tasuta kaasa :) Nüüd peaks kodust ühe meepurgikese ka siia tarima ja olengi talvehooajaks valmistunud.
______________
*Ei, ma ei suitsetanud sel ajal, mul on lihtsalt hea mälu. Mõnikord. Harva. Ebavajalike asjade meelespidamiseks.

Twist in my sobriety

Hommikul kontoora kohvimasina kõrval asuvast prügikastist vastu vaatav tühi liitrine lauaviina pudel mõjub kuidagi kohatult. Miskipärast võib veega alla lasta oletuse, et kellelgi õhtul kõrge palavik tekkis, mida siis viinasokkidega alla võtta tuli.

Suicide Blonde

Ma nõuan lugupidamist! Armastage mind minu mõistuse pärast! Ma olen blond, mitte loll!
Härrasmehed ei eelista enam blondiine. Me ei saa ju sellist diskrimineerimist lubada.

Või loe siis ise

Oliyks [plakatit maalima]

Road trippin'

Kui kellelgi on soovi tulla laupäeval lätti, siis avaldagu lahkelt oma arvamus. Sõit algab hommikul Tallinnast sobivast kohast (ja hommiku all pean ma silmas hommikut, ju nõu) , vahepeatus tehakse Pärnus, kus soovijad saavad ehk lund rookida. Ja sealt edasi padavai üle piiri. Ja eks siis paistab, mis edasi saab. Õhtuks plaaniks tlnas tagasi olla. Vahepealse kohta saab teha ettepanekuid.

Dead men tell no tales

Kuna allpool oli juttu globaalsusest, siis miks mitte sõna võtta mõnel globaalsel teemal. Iraagi sõda ja maailmarahu oleks nagu piisavalt globaalsed, või mis? Ja kui keegi on juba sel teemal sõna võtnud, siis miks mitte kasutada tema sõnu?

Kivisildnik:
Õilis põhjus on hea asi, sellega annab kõike seletada. Sõdur hukkus aga nii oli vaja, et elu oleks parem. Selge aga kas muid koledusi ei saa kuidagi mõnusalt ära seletada. Näitkeks nii, et aids levib mis mühiseb aga sel kombel väheneb liiderlikkus, narkomaania ja autodesse sissemurdmine. /-/Me sureme ju turvalise maailma ja koka koola eest. Tartu limonaadi nimel seda ju ei teekski.

Footprints in the snow

Millal me kelgutama läheme? Ja kellel kelk on? Ja termos tee jaoks?

Kutse

Lugupeetavad avec!

Olete palutud minu matustele. Aeg ja koht on veel täpsustamisel aga teavitan Teid neist esimesel võimalusel. (Või oli see "viimasel võimalusel"?) Dresscode on ikka klassikaline must. Ei, see ei tähenda seda, et punane kõlbab ka. Ainult must! Lilledest eelistaksin valgeid tulpe aga kui need aastaaja tõttu kättesaamatuks osutuvad, siis sobivad suurepäraselt ka näiteks liiliad. Igal juhul mitte nelgid ja krüsanteemid. Ja kui see onu, kes matusekõnet peab, räägib paatoslikul häälel midagi sellest, kuidas ma olin pühendunud oma tööle, korralik koduperenaine ja ustav sõber, siis palun visake teda minu eest lähedalasuvate raskemate esemetega. Te ju mõistate, et ma ise sel hetkel seda kuigi hästi teha ei saa. Ja ma palun, kui te näete kuskil lähenemas mõnda inimest esemega, mis võiks olla viiul, siis tehke kõik endast olenev, et teda takistada. Viiulikast, milles on poolautomaatsed käsirelvad, oleks siis juba palju parem variant.

Uudis- ja unarsõnu

molekul says:
eks siis tuleb jah globaalsemalt kirjutama hakata
oliyks says:
huvitav, mida blogaalsemalt võiks tähendada?
molekul says:
irw
molekul says:
päris hea..
oliyks says:
see on blogaalne teema= see on mu blogi lugevale laiale avalikkusele huvitav?
molekul says:
ok, tee ruttu omale uudis ja unarsõnade rubriik

Ice ice baby

Hoplaa! Esimesed sammud libedal teel neljarattalisega tehtud. Sai lausa külglibisemisest väljatulekut katsetatud ja puha. Järeldus- mulle meeldib libedaga sõita.

Tainted love

Nimetet' lugu mängib mu peas juba mitmendat päeva. Lugu ise aastapealt minuvanune aga minust kõvasti naiivsem. Aga peas ei saa kuidagi lugu vahetada.

Sometimes I feel I've got to
Run away I've got to
Get away
From the pain that you drive into the heart of me
The love we share
Seems to go nowhere
And I've lost my light
For I toss and turn I can't sleep at night.

Reedel arenguvestlus. KOLMANDAT korda sel aastal. Ma muidugi mõistan, et mu areng on nii tormiline, et sellega sammu pidamiseks ei piisa aastas korra peetavast vestlusest... ;)

These boots are made for walking

Kui näete masendust mul sabas sörkimas, siis võite talle vaikselt õlale koputada ja öelda, et ei ole mõtet mind jälitada, mul juba üks on. Aga vaadake talle kõigepealt ikka otsa ka, äkki on tegemist lihtsalt eluga, keda te ära ei tunne. Ja sel juhul oleks see ilmne valeinfo levitamine.

Paistab, et laupäevaöine küpsetamismaraton on kehakaalule väga positiivselt mõjunud. Kui keegi juurdevõtmist positiivseks peab...

Punased nöörsaapad see-eest ruulivad. Olingi nad teenimatult liiga kauaks ära unustanud.

Punane-punane?

Jalutab Punamütsike mööda metsa ja kohtab hunti. Hunt kohe juttu tegema: "Tere, rumal tüdruk!" "Misasja," on punamütsike solvunud "ma ei ole sul mingi rumal tüdruk! Ma olen Punamütsike. Näed, mul on punane müts peas. Ja mul on punane kleidike ja punased kingakesed. Isegi aluspüksid on punased... Jah, sul on õigus, ma näen tõesti välja nagu idioot."

Yes, the river knows

Vot ei oskagi öelda, kas eilne õhtu oli pluss- või miinusmärgiga. Pigem siiski esimene. Blondiinide ja/või skorpionide seltskonnas on alati lahe ;) Ja isegi oksendama jooksma ei pidanud kordagi. Horoskoopidest ja naisteajakirjadest on nüüd küll tõsine üledoos. Peaks vaatama, mis tänane horoskoop lubab... :P

Pildipeitmise aktsiooni peale tuli küll tunne, et küsin, et kas talle meeldivad lollid naised ja kui ei, siis miks ta mind lolliks peab. Aga noh, kuna inimesi oli parasjagu läheduses rohkem, siis jäi see tegemata. Musta pesu teiste ees ei pesta, olgu see siis nii pitsiline kui tahes.

Kui naised oleks nii läbinähtavad kui mehed... Oeh, ma ei tahaks mõeldagi sellele, mis siis juhtuks. Midagi head sealt igal juhul välja ei tuleks. Kuidas nad aru ei saa, et kahe otsaga mänge saab mängida ainult siis, kui ühele poole on kaardid lahtised. Ei ole ju mõeldav, et nii su eest, kui ka tagant ei oleks võimalik samaaegselt su kaarte näha. Ja žongleerida ei saa ka kunagi nii, et _kõik_ pallid korraga õhus on. Võid ju püüda aga senikaua, kuni meie gravitatsioon ei ole lahkumisavaldust andnud või parematele jahimaadele siirdunud, kukuvad pallid jonnaka järjekindlusega maha.

[Oliüks lamaskleb rahulikult toolil, pöörab pea vasakule, näeb liginevat inimest, haarab tuhinal hiire ja sulgeb vajalikud aknad. Siis viskab kiirelt paar lauapeal vedelevat paberit strateegiliselt õigetesse kohtadesse ning see tehtud, vajub taas eelnevasse letargiasse, nagu kogu see sahmimine oleks kõige normaalsem asi üldse. Ja teie ei saa üldse aru, et ma midagi oleksin peitnud. Te ei kahtlusta mitte midagi. Te ei kahtlusta mitte midagi. Te jääte uniseks, väga uniseks. Silmalaud muutuvad raskeks. Te tunnete seletamatut rahulolu. Vesi vuliseb jões nii meeldivalt ja rahustavalt ning linnud siristavad vaikselt kuid meloodiliselt. Te istute jõe kaldal päikesesoojal kivil ning näete oma vaenlase laipa allavoolu hulpimas.]

Kolimiskatse

Kunagi sai siin alustatud. Ja siis ümber kolitud. Tea, kas peaks tagasi kolima? Hommikune blog-city üllatus hieroglüüfide näol ei olnud just päris see, mida peaks tahtma näha. Loodetavasti ei ole kõik päris kadunud ja miskit annab sealt üle kolida.

Aga ikkagi reede

Kurguvalule on lisandunud nohu. Eile õhtul sai lausa enne üheksat magama mindud kuid hommikul oli ikka tunne nagu poleks silma üldse kinni saanud. Kummalised unenäod väidavad siiski vastupidist. Ehk ongi parem, et ma praeguseks olen suutnud nad ära unustada.

Karta on, et ka täna ei tule just kõige tööviljakam päev.

See ei saa tegelikult minuga juhtu

Varahommik kontoris. Lähen toon endale tassikese kohvi. Ehk aitab kaasa ärkamisele ja võimalik, et leevendab pisut kurguvalu. Kohvitass käes, longin trepist alla toa poole. Astun sammu, astun kaks... plärts. Ei, see ei olnud kohvitass, mis maha plärtsatas. Mina kõigest. Koos kohvitassiga. Kukkusin kõige lihtlabasemalt trepist alla. Ja kui juba kukkuda, siis ikka korralikult. Nii oma viie-kuue astme jagu. Ja see on kindlasti seotud mingite füüsikasedustega, et ma sellejuures üleni kohviseks sain. Suuremaid traumasid ja kolmanda astme põletushaavu endal ei tähelda aga peopesad valutavad ning põlved näitavad märke sininemisest. Seelikud, teiega näeme paari-kolme nädala pärast. Soe ja märg hakkab tasapisi muutuma külmaks ja märjaks. Tuleb tunnistada, et see on ebamugav.

Horoskoopia

Eile vaatasin esimest korda Kanal 2-e nö uudistesaadet Reporter. Niipalju, kui ma oksereflekside vahepeal suutsin aru saada ja meelde jätta, pädeb nende horoskoop. Kui kaksikutele ennustati tänaseks päevaks vaid 25% tervist, siis sinikad põlvedel ja kohutavalt valutav kurk on selle elavaks tõestuseks. Peresuhete 25% tuleb ilmselt õhtul. Sealjuures oli armastust 80%. Ehk siis armastus väljaspool peresuhteid, loen ma sellest välja :) Ahjaa, raha pidavat kah 80% peal olema.

Brrr

See talvine tuuleraibe on mu kurgu valutama saanud. Palju õnne ning edu ja jõudu edaspidiseks. Kuumade jookide manustamine ei paista eriti aitavat ja neelamine ise on juba üks palju vaprust nõudev tegevus. Eileõhtune viinakokteil ei andnud ka just tervendavat efekti. Äkki oleks pidanud mahla ära jätma ja lootma vaid alkoholi destsifineerivale mõjule? (öök)

Nii, tänane päev läheb aina paremaks. Saapakonts hakkas loksuma. Kas ma suudan täna veel Jancat teha?

Liivakastimängud jatkuu

Keeruline. Karm. Üheste lahendusteta. Trotslik. Kunagi öeldud sõnad, mille tähendus alles nüüd kohale jõuab. Valestimõistmine. Õigestimõistmine. Ootamatused. Õigeksmõistmine?

Kõrvalmajas tehakse remonti. Tuled põlevad ja juba lahe on vaadata, kuidas minuvanune tibinas seinu värvib. Naljakas on sealjuures see, et tal on alumine pool juustest punane, ülemine pool blond. Nagu oleks juhtunud väike õnnetus ja pooled juuksed oleks värvipotist läbi käinud.

Dzinglbells-dzinglbells

Kuuldes hommikul telekast, et Raekoja platsile on kuusk püsti aetud, tekkis okserefleks. Vaadake palun aknast välja, siin ei ole juttugi sellest, et mingid jõulud kuskilt tulema hakkaksid. Poes juba komplekteeruvad jõulunänni lauakesed ja lihatööstused toodavadhullumiseni verivorste. No kuulge, andke asu! Kõigile ei pea jõulud meeldima. Mõnel ajab juhtumisi kogu jõuluvana-päkapiku-elektriküünla-kupatus südame pahaks. Kõige rohkem enesetappe leiab aset jõulude ajal. Mida see meile ütleb?

Bueno estente

Swiss: When yu're selling car to a man, it all comes down to who's got the biggest todger. You have to make him think that his is bigger. But, in order to sell it to him, you have to know that yours is the biggest. Ypu have to keep telling yourself, "I've got the biggest todger in the world."
Paul: I've got the biggest todger in the world.
Swiss: I's not as big as mine, Paul. It's not as big as mine.

Hull oled! Ma ütlen hull! H-U-L-L

Tuleb tunnistada, et neljapäevase sõidueksami kukkusin puhtalt läbi. Äkki tuli närv ja kogu loogiline mõtlemine ja pea-keha koostöö kadus kukele. Eksamineeriv sõiduõpetaja oli ka parajalt ebameeldiv inimene ja ega see just külma närvi säilitamisele kaasa ei aita, kui kõrvalt kommenteeritakse: "Noh, piss lõi pähe või?". Palju õnne!

Hiljem ligi keskööni toimunud filmivõte oli see-eest väga mõnus. Sain režissöörilt kuulda, et olen ääretult filmogeeniline, plaksutasin ripsmeid ja naeratasin koketeerivalt suures plaanis. Natuke õlgu kehitama paneb vaid see, et tegelaskuju, kellega flirtisin, pidi olema noor Mati Talvik.

Järgmine nädal saab ehk ka veidi tööd teha igasuguse muu rabelemise asemel. Kavatsesin täna algust teha ning marssisin koos järeltulijaga telesse aga ka sama targalt tagasi. Kontooravõti oli minu käekotist teadmata suunas lahkunud ning tuppa sisse saamata on tööd teha üsna raske.

Kõigest muust ajalugu vaikib... Loodetavasti... Oleks palunud... Mis seal ikka lobiseda...