Palun nüüd üks märts

Kiirekiire. Veel tiba haigeolemist. Veidi töökohavahetust väikestes mastaapides.

Mida tegid sina augustis 1991?

Eilne kinu oli vastupidiselt mu ootustele täiesti vaadatav. Miskipärast kartsin, et tegu ülepaisutatult patriootliku (no olgu, tõele au andes nõretas paaris kohas tiba üle ääre küll) ja igava dokihakatisega.

I-le pani aga täpi kinosaalis olnud suure kortsunud trikolooriga vehkiv tädike, kes filmi lõppedes kuulutas kõva häälega kõigile kes kuulata tahtsid (ja ka neile, kes ei tahtnud), kuidas tema käis nii balti ketis kui ka teletorni kaitsmas ja kuidas tema teab, kuidas asjad tegelikult olid. Ning just see lipp oli tal alati kaasas. "Ja nüüd lähen ma Ilmarile oma lippu näitama", olid viimased sõnad, mida talt kuulda õnnestus.

Sain ka Ärapanijasse

Jaanuar, vaarburar, märts...

Kausike putru ja päiksepaiste

Tunnike tagasi meenus, et seoses poolhaige olekuga on söömine täiesti soiku jäänud. Eilse päeva menüü koosnes ühest mini-pirukast ja rohelisest teest. Tänane hommikune söögikord paistis ka olevat vahele jäänud. Silm ei seletanud enam ajalehes hüplevaid kirjaridasid, seega tuli minna kohvikusse ja seal üks puder manustada.

Vaja vaid korraks selg pöörata...

Piisab mul vaid kolm päeva kodus haige olla, kui juba on kolleegid lasknud mu potilille ära kuivada. Lambakari. Ma loodan, et see on ainus asi, millega nad vahepeal on hakkama saanud.

See nädal mulle meeldib. Esmaspäeval saab rahulikult tööd teha, teisipäeval veidi tööd ja veidi kino, kolmapäeval ka veidi tööd ja siis tuleb pikk nädalavahetus. Vähemasti ma loodan, et tuleb. Plaanist reede vabaks võtta, tean küll siiani ainult mina. Aga mis peaks teistelgi selle vastu olema.

Nüüd lille kastma.

Natuke reklaami

Et siis fiktiivne dokumentaaldraama August 1991 iseseisvuspäeval kell 10.45 ETV-s.

Mis tuletab meelde tõsiasja, et järgmine neljapäev on vaba päev :)

Home-mode

Esiteks: Sõidueksam sai edukalt sooritatud. Nüüd jääb vaid lubadele järele mineku vaev. Veidi blogikammimist ja selgus, et ma läksin autokooli 15. aprillil 2004. Esimene sõidutund seevastu oli 1. juunil 2004. Ehk siis suht pikaks sai seda protsessi venitatud aga selle eest ka kõik ARKi eksamid esimese korraga tehtud ja mingi liiklemisjulgus käes. Ja järjekordne teadmine, et ma saan kõike, mille nimel ma veidi pingutama olen valmis ;)

Aga tervis vedas korralikult alt. Juba teist päeva kodus tee-mee-villasesoki-režiimil.

Tee meega suurtes kogustes

Kui eile tundsin ma ennast suhteliselt kehvasti, siis täna võin ma oma enesetunde küll juba mõnele konkursile saata, kus ta kategoorias "ääretult nigel" pretendeeriks poodiumikohale. Nohu tahab silmnägemist ära võtta, kurgus on eriti teravate küüntega kassipesakond, hääle asemel on ebamäärane kähin ja pea ei ole päris kindlat seisukohta veel võtnud ja tuiab ringi. Väikest palavikku kahtlustan ka aga kuna mul ei ole seda kuidagi võimalik kontrollida, siis jään ses osas õndsasse teadmatusse.

Ja sellise enesetundega lähen ma sõidueksamile. Sisalikutibi soovitatud hingamisharjutused jäävad õhu vähese liikuvuse tõttu ära.

Poees sõprusest

Sõprus ei küsi, kui palju sa kaalud,
Oled veevalaja, kalad või kaalud.
Sõprus ei küsi, kus olid nii kaua-
kui tuleb sõber, katad vaikides laua.
Sõprus ei küsi, olid kaugel või ligi:
sõber teab niigi- kui pidi, siis pidi.
Sõprus ei küsi: "Kas oled mu sõber?"
Ta tuleb su karguks, kui su ihu on nõder.
Ta ei küsi kui pruut: "Kas olen sul ainus?"-
ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem:
ta on nagu vein- kui vanem, siis parem.
Arm on nii üürike, sõprus on püsiv.
Mina ta vanust küll iial ei küsi.

A. Alavainu

Medium-medicum

Viimaste päevade ajakirjandusväljaanded on laiendanud mu maailmapilti märkimisväärselt. Näiteks sain ma teada, et:

Raplas tegutseva ASi Alu Veok juhatuse esimees Aivo Härmaste pani imeks, et juhte meelitatakse välismaale justkui suure palga peale, lubades neile 24 000 krooni kuus. "Meil teenivad paremad mehed juba praegu rohkem"

Aga mis seal imestada, kui tänapäeval on isegi pudelikorjamine küll ohtlik, kuid paistab, et suht äraelatav elukutse:

Neljapäeval määras Viljandi maakohus kaheksa-aastase vanglakaristuse Gert Mäekivile, kes oli suvel tapnud pudelikorjamisega elatist teeninud mehe. Tapetu taskutest võttis ta rahakoti, mobiiltelefoni ja pool pakki suitsu.

Pärnu Postimees tutvustab aga meile kriminaalhooldajate tööülesandeid:

Mets rääkis kohtus, et tema küll ei teadnud, et purjuspäi auto juhtimine on kuritegu. Kui ta varguse eest karistatuna kriminaalhooldaja järelvalve alla mõisteti, olevat kriminaalhooldaja öelnud, et varastada ei tohi. "Ütles, et siis lähen vangi," sõnas Mets. Purjuspäi sõitmise kohta ei olevat kriminaalhooldaja midagi rääkinud.

Valgekitlisündroomi süvenemine

Eilne meditsiiniüllatuste jada lõppes polikliiniku uksest sisse astumisel. Torssis riietehoiutädilt sain riielda, et mu mantlil riputamistrippi ei ole. Registratuuri klaasi taga istuv naisterahvas kirjutas mulle tubli 10 minutit kaarti ja arvet välja ning sellega lõpetanult teatas hapult, et olen arsti juurde hiljaks jäänud. Ausaltvõi? Mis talle küll selle mõtte andis? Kas see võis olla asjaolu, et ma kogu see 10 minutit närviliselt kella vaatasin?

Arst loomulikult oli viisakus ise. Kui ma hästikasvatatud inimese kombel vabandasin hilinemise pärast, ei saanud ma vastuseks mitte ühtegi sõna. Lihtsalt külm vaikus. Täpselt sama vastuse sain ma enda mure ära kurtmisele. Ausõna, ma olen igati igasuguste integratsiooniprojektide poolt aga ma olen ka täiesti veenudnud, et suhtlemis-väljakutsega inimesed ei peaks töötama arstidena.

Pessimiste saab ainult meeldivalt üllatada

Tänahommikune ohoo-elamus oleks mu peaaegu toolilt maha pühkinud.

Otsustasin üle saada oma ilmselt kaasasündinud hirmust valgete kitlite ees ja panna kinni aja nahaarstile. Selgelt meeles see, kuidas ma mõnda aega tagasi polikliiniku ooteliinil veerandtunniste osadena kõik populaarsemad üheksakümnendate ballaadid ära kuulasin, võtsin telefonitoru täpselt kell 8 hommikul ning valisin numbri. Esimesel üritusel number kinni. Pole viga, proovime uuesti. Kui torust kostus kutsuv toon, kontrollisin ehmatusega üle, ega ma kogemata numbriga ei eksinud. Paistis küll õige number olevat, hetke pärast teatas seda mulle ka reibas (!) naisterahvahääl. Kurtsin oma mure talle ära ning ootasin reaktsiooni, et me tegeleme haigete inimeste ravimisega, mitte väljamõeldud pseudoprobleemidega. Seda ei tulnud. Küsiti hoopis, millal mulle sobiks arsti juurde tulla. Selgelt meeles see, kuidas silmaarstile pakuti mulle numbrit kolme kuu pärast, küsisin ettevaatlikult, mis neil mulle pakkuda on. Viisaka häälega naisterahvas telefoniliini teises otsas teatas, et kahjuks on tänaseks pakkuda ainult kolm aega. (Mida???? Te mõtlete tänaseks nagu sel aastal?) Sõbralikult seletati mulle ära ka see, et ma enne vastuvõttu astuksin läbi registratuurist, võtaksin kaasa isikut tõendava dokumendi ja 50 krooni ning saadud kviitungi kindlasti alles hoiaksin, kuna see kehtivat kolm kuud. Lõpetuseks sooviti mulle veel meeldivat päeva.

Mis toimub? Kas teeninduskultuur jõudis meie meditsiiniasutuste registratuuridesse? Kas eriarstide järjekorrad on läinud kõige kaduva teed? Kas mu tööandja ei maksagi sotsmaksu selle eest, et ma kuude kaupa arstijärjekorda ootan? Ma ei ole vist siiani sellest päriselt toibunud.

Nagu kombeks....

Seoses kukeaasta saabumisega siis horoskoobilainele. Ehk mida toob kukeaasta kukeaastal sündinuile.

Omaenda aastal tunned end loomulikult lausa suurepäraselt. (Pole probleemi) Sina oled juht ja sulle on kõik lubatud. (Loodetavasti on siin vihje lähenevale sõidueksamile ja autoJUHIlubadele) Koged edu, populaarsust ja kuulsust, tunned end õnneliku ja rahulolevana. (Super!) Sulle on kindlustatud vastassoo esindajate tähelepanu ja meeldivad üllatused. (Oi, mulle meeldivad üllatused!) Lastega saad läbi lausa ideaalselt. (Aga nemad minuga?) Probleeme võib tekkida karjääriga. (Seda ma arvasin, et liiga ilus juba...) Aus olles — sa ei püüdlegi eriti selle poole, sest sinu peaeesmärk on sel aastal elada piisavalt nauditavat elu. (Siinkohal tuleb ilmselt tunnistada, et eks ta ole ka tõsi) Veebruaris-märtsis võib sind oodata ülimalt aktiivne elu oma kodus. (Ee... hakkan jälle remonti tegema? Prussakad tulevad?) Juunis-juulis pööra erilist tähelepanu tervisele (peavalud, ületöötamine, väsimus, ka traumad). Püüa just sel ajal puhkus välja võtta (Märkmikunurgale kinnitatud sildike kinnitab, et puhkan tõesti juulis). Sügisel ootavad sind ees uued võimalused sissetulekute suurendamiseks. (Lõpuks ometi!) Üldiselt on terve aasta sobiv muudatuste tegemiseks tööl ja isiklikus elus. (Muudatused on head, onju?)

Sõrmed sahtli vahele

Tea, kas Kaksikute viimaste päevade horoskoobis on punaselt allajoonitud sõna "traumaoht"? Või mille muuga seletada seda, et trügin sahtlit kinni ja avastan alles mõni hetk hiljem, et takistus, mille tõttu sahtel sulgumast keeldub, on minu enda sahtli vahele jäänud sõrm. Närviimpulsid käivad Haapsalu kaudu?

Võttel

Vot suurärimehe armukest ei ole enne kaamera ees mänginud. Tea, kas peaks saadet vaatama, et teada saada, kelle armukese moodi ma seljatagant välja näen... Ja kõik, kes mind ära tunnevad (jajah, tervitan teid ka loomulikult) püüdku meeles pidada, et see oli lavastus :)

(Tsenseeritud)

Eile õhtul tegi kausitäis tulikuuma suppi suure kaare ja maandus mul süles. Ma ei kahtle üldse, et pärast seda esitatud tantsunumber, mille käigus üritasin teksasid jalast ära kiskuda, saaks mõne Aafrika suguharu hulgas äärmiselt populaarseks sõja- ja/või viljakusriituseks. Siinjuures kasutan võimalust vabandada austatud naabrite ees ebamäärase ja viletsa diktsiooniga hädakisa pärast.

Oli üks nädalavahetus

Reedeõhtul disko (see kõige hullem üheksakümnendate oma) ja laubaõhtul eurolaul. Pühapäeval oli juba tunne, et hing ihkab vahelduseks ka positiivseid kunstilisi elamusi ning sobivalt helistas Sisalikutibi šoppamisettepanekuga*. Paar-kolm uut hilpu sai poest ära toodud. Ausõna, mitte ükski ei olnud punane.
______________________
* Vaesel ajal on ka mood kunst.

Oh õudust

Selleaastane tele suursaade läbi, tulemused masendavad ja pidu ei kõlba kah kuhugi. Ei meeldi mulle üritused, kus klaasi veini saamiseks tuleks klaas kodust kaasa võtta. Kojuminek paistab olevat palju parem idee kui telemaja suitsuses ja puupüsti täis kohvikus salatikorvikeste söömine.

15 tegemata tööd

Kõige stressirohkemad on need tööd, mida pidevalt edasi lükkad. Töö ise lihtne ja loogiline aga edasilükkamine tekitab tunde, nagu oleks ta pidevalt kuklas ja kummitaks öösiti pimedas toas. Saad asja tehtud ja siis ei jõua ära imestada, kuidas selle tegemahakkamine nii pikka valmistumisprotsessi nõudis. Peaks vist kuklast järgmise võtma ja kiirelt ära tegema, oleks sellega ka ühel pool ja saaks rahulikumalt magada.

Feels so good

Polaaröö on otsa saanud. Hommikul tööle tulles oli suur valge väljas. Mõistlik lahendus.

Hetk tagasi murdsin pooleks ühe sahtlist leitud plaadi. Asitõendite hävitamiseks nimetatakse vist. Nüüd korjan asitõendite tükikesi kontoripõrandalt kokku. Kah võimalus endale hommikul tegevust leida ning sundhommikuvõimlemist praktiseerida.

Remondipisik

Paitab, et mingi kindla ja üsna lühikese perioodi järel tekib soov oma kodu-kodukest ümber kujundada. Ostaks uut mööblit, remondiks, sisustaks... Tahaks uusi kardinaid, poole mööblist viskaks hea meelega välja ja ostaks uue. Haaraks värvid ja rulli ja värviks köögikapid üle... Alles sügisel sai vannitoa remont valmis ja juba on sellega kaasnenud stress ja segadus ununenud. Aknaraamid vajaksid hädasti värvimist aga selleks on väljas veel liiga külm. Ja siis see pisiasi, et kogu selline tegevus võtab raha...

Ekraan puhtaks

http://www.btinternet.com/~j1media/lick.swf

Hea, et ma mees ei ole

Kummaline see naiste mõttemaailm. Mõned naisterahvad analüüsisid muutusi oma käitumises pärast kindla partneri leidmist. Ja nad jõudsid järeldusele, et muu on teisejärguline aga peamine muutus seisnes välimuses. Enam ei meigita ennast igapäevaselt, ei kanta seelikuid ja kõrgeid kontsi, paar lisakilo ei aja endast välja. Mugavus võtab maad. Ja samad naisterahvad on esimesed kuulutama, et nad meigivad end ainult iseendale ja tegelikult on kõrgete kontsade kandmine lihtsalt mugav jms.

Lohutav on ainult see, et on ka teistsuguseid.