Ma ei tohi üksi lõunal käia

"Täna ei ole hea päev," nentis rebasevärvi hiiresabadega tütarlaps emotsioonitult. "Ei ole vist jah," pobises Oliüks, urgitsedes taldrikul lasuvast hiinakapsakuhjast tomatitükikesi. "See on vist ilmast," pakkus ta ebalevalt jutujätkuks. Punapea noogutas põgusalt ja kruttis telefoni kaelapaela mõtlikult ümber oma väikese sõrme. "Järgmisena hakkab ta salvrätist luike voltima," mõtles Oliüks endamisi. Ei hakanud. Ilmselt ei oska. Oliüks ei hakanud õpetama ka, sõi vaid vaikides oma salatit.

Mis kasu on kujuteldavast sõbrast kui ta nii igav on.

No palju õnne

Kus on see horoskoop, mis teavitab Kaksikute kõrgest traumadeohust? Või ei olegi vaja mind hoiatada selle eest, et kui ma külmkapi peal oleva mikroahju ukse lahti teen, siis mulle ahju pealt võib paksust klaasist alus pähe lennata? Klaasalus jäi terveks, peas on suur ja valus muhk. Ja pärast mõtlikku pooltundi köögipõrandal, sügavkülmast haaratud viinapudel pead külmetamas, hakkasin ma ka vaikselt aru saama, mis ja kuskohast mulle pähe lendas.

Sisaliku blogist sain teada, et mul on varsti sünnipäev. See on teema, mis minust küll mööda läinud on. Aga palju õnne mulle varsti.

Palju toredaid inimesi

Täna hommikul helises mu töötelefon ja minu poole pöördus meesterahvas, kes väga ärritunud häälega kurtis, et tal on suur probleem. Nimelt on tal kaebus. Eile hommikul olevat ETV hommikutelevisioonis esäinenud mingi militaarraamatu autor madrusesärgis. Aga see on tõeline roppus kuna madrusesärk on aluspesu. Ja aluspesus televisioonis esinemine on roppuste tipp. Et helistagu ma piritale või kuskile ja küsigu sealt ja kõik ütlevad mulle, et madrusesärk on aluspesu... Kõik minu väited, et see ei ole üldse minu asi ja ta teatab sellest totaalselt valele inimesele, teda ei huvitanud. Kästi mul karmi häälega see jutt hommikutelevisiooni inimestele edasi rääkida. Ja lõppu tuli: "Ja ärge siis väga pahandage mu peale".

Hjelp. Ma ei ole kell 9 hommikul hoolimata oma varasest ärkamisest sugugi valmistunud selliseid kõnesid vastu võtma. Küll võis ikka suurt maailmavalu tekitada üks õnnetu madrusesärk, et seda suvalisele inimesele kurtma pidi hakkama.

Aga võibolla ongi parem, et see kõne mulle nii ootamatult ja vara tuli. Mine tea, äkki ma oleks muidu hakanud onule rääkima sellest, kuidas ma olen ka televisioonis ja mul on seljas aluspesu...

Blondid jäävad blondideks

Ma ei oleks arvanudki, et 13 miljoni krooni ülekandmine nii lihtsalt käib. Aga just seda ma eile õhtul tegin. Õnneks küll riigi raha. Ja kahjuks mitte oma arvele. Aga ikkagi tekkis kätesse väike värin sisse ja igaks juhuks said nullid ikka mitu korda üle loetud :)

Sain just msnis kurdetud, et radio mania veebis juba teist päeva ei mängi, plaadid jäid autosse ja läpparis ei ole ühtegi emm-pee-kolme, need on kõrval lauaarvutis. Seega ei ole mul midagi kuulata. Kui ma selle välja olin öelnud, tuli tahtmine oma pead veidi loksutada. Miks ometi ei võiks ma muusikat kuulata lauaarvutist?

Telefonivestluse lõpetas klient sõnaga "nägemist!", millele ma vastasin sujuvalt "teile ka!". Sõnatu üllatus teiselt poolt oli lausa kuulda.

Veetünnist võtsin külma asemel kuuma vett.

Mind tuleb täna suurtest rahadest ja keerulisematest toimingutest kindlalt eemale hoida :)

"Vaata kui ilusad taldrikud ma sulle kõrvale panin..."

Kas kunagi olid taldrikud-tassid ja keraamilised kausikesed räigelt defitsiitne kaup? Et neid pidi võimalusel serviisidekaupa kokku kahmama? Minu arunatukesse mahub see, kui inimestel on kodus parimal juhul kaks komplekti lauanõusid - igapäevased ja pidulikumad. Ma ise kipun küll väga edukalt ühega läbi ajama aga see selleks. Ehk siis kaks on aksepteeritav. Aga kakskümmend eriti nagu ei ole. Ja ei mahu ka mulle pähe see, miks peaksin mina teiste inimeste jubedaid nõukaaegseid praetaldrikuid endale tahtma. Eriti veel siis, kui taldrikutel figureerivad vene rahvarõivais lustakad tantsijad. Aga just sellised oli üks vanema generatsiooni sugulane minu jaoks kõrvale pannud. Viisakalt sai tutvustatud teda oma köögikappide hetkeolukorraga, mida saab kokku võtta sõnaga "vähe". Ehk siis minu elamises ei ole ruumi kuuele taldrikule :) Olen ma tõesti jätnud mulje, et ma einestan kodus eilselt ajalehelt...

Homme peaks uue neljarattalise kätte saama. Enne võiks vist vana auto panipaigad tühjendada, mille käigus selgub kindlasti nii mõnigi üllatus (oi, kas mul tõesti oli kolm vihmavarju, kaks pakki plastikkahvleid, ühed vahetusjalanõud ja šampoonipudel pagasnikus?).

Suvi ruulib

Eilsest alates olen ma mõned nädalad see idioot, kes kahel kohal töötada üritab. Ehk siis põhitöö ja siis veel paar tundi raamatupidamist õhtuti. Esimese õhtuga ma riigieelarvest väga suurt summat just suvalistesse kohtadesse laiali ei kandnudki. Aga noh, aega veel on :P Vähemalt on teises töökohas meeldiv suitsunurk, äärmiselt hea kohv ning üsna hea ülevaade Kunstimuuseumi ehitustöödest :) No ja veidi lisaraha ei voola küll mööda külgi maha. Pigem vastupidi.

Selliste ilmadega on lausa hädavajalik vahepeal kontorist välja pääseda. Kadriorulõunad sobivad selleks otstarbeks suurepäraselt.

Palav

Lõunal käidud. Igati mõnus välilõuna. Autoga Selverisse, sealt üht-teist kaasa ja siis kadriorupark. Päike. Tihased. Päike. Meeldiv seltskond (loe: mina ise). Päike. Õlapaeltega särgike ja seelik oli igati õnnestunud garderoobivalik. Kui ma neid õlapaelu nüüd just jäädavalt õlgadele ei päevitanud. Aga nendest kahest randist ei pääse ju suve jooksul niivõiteisiti.

Pärnu suvi

Nädalavahetuse ilm ja Pärnu sobisid väga edukalt kokku. Viimasel hetkel kaasa haaratud päevitusriided ja rulluisud said ka üsna korralikult ekspluateeritud. Pärast esimesi rulluisuringe sai aga jõutud tõdemuseni, et Pärnu kuustik on liiga läbimatu nii väikeste rataste jaoks ja edasi läksid ringid õe jalgrattal. Käidud avastamas ka linnapiiri ehitatud värsket kõnniteed, mis selgus, et on iga uisutaja unistus. Mitte ühtegi äärekivi, mitte väiksematki auku, väga vähe eeskoperdavaid pensionäre ja isegi mitte graniitliiva. Mitu kilomeetrit ilusat siledat teed. Aga sinna saamiseks tuleb läbida kilomeetrike sellist maastikku, mis isegi jalgrattaga sõites neerud praktiliselt lahti raputas. Ehk siis täiesti uisutamiskõlbmatu maastik. Which is not nice. Istumine nõuab tõsist tahtejõudu.

Rubriigist "Briti teadlased avastavad"

Punaste riiete kandmine aitab teadlaste hinnangul võita

Vot siis :)

Läbi see lugu :)

Telesaade vaadatud ja kodumaise esinduse pihta saan vaid tsiteerida Paadamit: "Nüüd me tuleme ja iniseme ka natuke siia vahele". Üks lugu oli veel hullem aga praeguseks on mu aju selle kui ebameeldiva mälestuse blokeerinud.

Eurovisioon tuleb

Täna on olnud selline tööpäev, mille tulemustega ma päris rahul olen. Protsess ise oli vaevarikas aga kui linnukesed tööde taha tekivad, siis võib ju sellele vaevale ka käega lüüa. Ja sisalikku kadestan saabuva puhkuse puhul. Enda oma annab veel paar kuud oodata. Vaja oleks seda juba vähemalt aasta algusest saadik aga ei anta võimalust (ma olen asendamatu inimene - mind ei ole olemas).

Ja õhtuprogramm on Eurovisiooni poolfinaal. See on ilmselt kas eriline rahvuslik ühtekuuluvustunne või meditsiiniline konditsioon, mis toda saadet igal aastal vaatama sunnib. Õnneks ei ole see veel niivõrd süvenenud, et ma sooviks Eesti võitu.

Paar coolerit ja üks kalevi uus tume šokolaad.

Hall? Hall. Nagu mitte punane? Mhmh.

Salapärase sponsori müsteerium lahenes tunduvalt igavamalt, kui ma arvata oskasin. Itipoisid katsetasid pangalinkide toimivust lihtsalt. Aga raamatupidamisel kohe hunnik paanikat ja minul nuputamisainest. Nuputamiseks nimetab mu laps nuppude (eriti liftinupude) vajutamist. Mitte, et see kuidagi teemasse oleks haakunud. Niisama.

Autoost käsil. Üks Almera teise vastu. Kaks aastat uuema vastu. Varustus ka tunduvalt parem. Kehv värv ainult. Hall, metallik. Ma küll üritasin müügimeest veenda, et kui mul kõik aksessuaarid punased on, kuidas ma siis teist värvi autoga sõidan. Sellegipoolest oli kõigi _värvide_ tarneaeg minimaalselt kolm kuud. Baltikumi ei julgeta sisse osta muud, kui hõbedast, helesinist ja terashalli. Need, kes ostavad endale parema varustusega ja kallima auto, ei pidavat olema väga värvidefännid. Mölakad. Aga terashall pidavat punasega hästi sobima :) Eks siis järgmise nädala lõpupoole ole näha.

Kokku tervelt 5 krooni?

Mis ometi mõlgub mõttes inimesel, kes lihtsalt võtab kätte ja kannab tundmatuks jääda sooviva rahvustelevisiooni arvele kõigepealt 3 krooni, siis 1 krooni ja siis veelkord 1 krooni? Ilma igasuguse põhjuse või põhjenduseta. Niru sponsorlus ausaltöeldes.

Pretty please, please

Kui tulevane tudeng minus suhtub üsna positiivselt igasugustesse ankeetidesse, mille täitmine toob kaasa kellegi kooltöö valmimise, siis inimene minus keeldub täitmast kõike, mis pistetakse mulle keset kiiret tööpäeva näppu sõnadega: "Täida ära, sul on aega homse lõunani." Jah, ma tahan, et mulle öeldaks "palun" ja antaks pärast küpsist ka :) Lisaks eeldan ma naiivselt, et magistrikraadi taotlev inimene ei kirjuta "vastastikkune mõju". Vähemalt mitte pealkirjas. Täidan ma jee.

Räme

Uisuringid

Selle hooaja esimesed uisuringid tehtud. Palav. Jahutav tuuleõhk... mis sai vahepeal päris suureks takistuseks edasiliikumisele. Tahtis mind hoopis teises suunas ära viia. Ja uisud oleks võinud ka keegi eelnevalt ära õlitada. Ja amordid oleksid ka üsna abiks. Kõnniteeaugud olid täpselt sealsamas, kuhu ma nad sügisel jätsin aga vahepeal märkimisväärselt kasvanud.

Niih, kes mu uisulaagrid nüüd ära õlitab? Kellel õli on?

Kuna vabatahtlikke on loendamatu hulk, lähen ma nüüd õli ja kuuskantvõtit otsima ja teen selle töö ise ära :)

Lõbus laupäev?

Lausa patt on sellist ilusat ilma koristamismaratoni peale raisata. Nüüd on siis teada, et põrgusse ma lähen. Mitte, et see mingi eriline uudis oleks...

Hommikul sai käidud lapse laulustuudio kevadkontsert-karnevalil. Enda järglane sai hommikul käepäraste vahenditega võluriks meisterdatud. Kunagi sai imestatud, miks laekus meie elamisse üks must terava tipuga võlurikübar. Nüüd sai selgeks ja ka ärakasutatud. Paar aastat tagasi ostetud kardinariidest sai kiirelt keep valmis meisterdatud (ajee, helisev muusika) ja ühele söögipulgale ruunimärgid peale joonistatud (hea kujutlusvõime kampa ja võlukepp valmis). Ja laps võlur nagu muiste. Selgus, et tegelinski on jätnud mainimata, et ta on üks kahest kontserdil esinenud solistist. Ei kasvata järgmist Koit Toomet, ausõna :)

Ja koristamine tuli teadmisest, et kui ma seda täna ei tee, siis ma enne juunit selleni ei jõua. Ei vabanda välja? Njah, seda ma arvasin.

Svenska pojkar... midaiganes :)

Hommikul olin see Hea Inimene. Käisin hommikupoolikul kahele Rootsi noormehele tõlgiks. Arhiivionu küll tegi omast arust nalja, et ilusad sihvakad poisid, sobiksid mulle küll. Kuhu ma nad küll panema peaksin, kappi või? Sealt võivad nad üks hetk välja tulla ja seda häda veel vaja. A noh, omamoodi kogemus oli Ajaproovi Sillamäest tehtud saadet englishi tõlkida. Sünkrooni. Rohkem ma neoklassitsistlikust arhiTektuurist* ja uraanijäätmete lademetest vahedumisi rääkida ei taha. Isegi mitte "ilusatele sihvakatele poistele". Need olid kindlasti need uraanijäätmed, mis neil silmad särama panid :P

Tubli laps, vastik, kuradi armas, kuratlikult armas? Mhmh, see ma olen. Identiteedikriis võib ka tekkida. Autor loomulikult sisalik.
___________
* Kaks joodud coolerit on heaks vabanduseks elementaarsele kirjaoskamatusele.

Trammiummik

Ujumast tööle sõites hämmastas suuremat sorti ummik seal, kus teda tavaliselt olema ei peaks. Pärnu maanteel paistis Magdalena juures suuremat sorti tropp ees olevat. Lähemale jõudes (oi kui aeglaselt) selgus, et tropp oli pikk lõõtsaga tramm, mis seisis kenasti vinklis üle kahe trammiraja ning seal ümber sebivad operatiivmasinad. Sarvedega tegelane oli lihtsalt rööbastelt maha sõitnud. Ametilike teadaannete kohaselt veermiku rike. Ei oleks tahtnud seal trammis olla.

Plussis ja plusspoolel

Kui ma eile õhtul virisesin, et suurema töötegemise peale (tervitan siinkohal sisalikku :P) ei paistnud tulemusi kuskilt ja todo listis läbikriipsutamisrõõmu oluliselt ei olnud, siis täna hakkasid laekuma tulemused. Selline tunne, et istud ja vaatad, kuidas töö ennast rõõmsalt ise ära teeb. Kui ma vaid nüüd selle suure maja pealt ka ühe faksimasina üles leiaks. Ja siis veel inimese, kes seda kasutada oskaks. Siis võiks päevale kriipsu peale tõmmata.

Õhtul olen kutsutud õekese kooli kevadkontserdile. Ei, ma tõesti ei tea mikspärast. Aga kohale ma lähen. Las lapsed laulavad :)

Ideed ei sünni tühjast ega tühja sisse? Yeah, rite

sisalik says: ma ei r22kinud sulle?
sisalik says: a no ma vist blogbisin
Oliyks says: heh
Oliyks says: no sa blogid läbi sirelipõõsa
sisalik says: ja l2bi mille kyll sina blogid, kullake
sisalik says: nirgid ja varesed ja politseinikud
Oliyks says: ee.. naadipuhma
sisalik says: just just
Oliyks says: tegelt, mul on lihtsalt see jama, et mul oma elu pole millest blogida
sisalik says: siis kirjutad loomadest, irw
Oliyks says: just
sisalik says: hea safe teema
sisalik says: naguilm
Oliyks says: kuni loomakaitsjad kohale jõuavad...
Oliyks says: ilm on ses mõttes turvalisem, seda kiruvad kõik
Oliyks says: peakski asutama ilmakaitseseltsi

Kui kellelgi analoogsete seltside asutamisega kogemusi on, siis paluks abi. Et siis jälle kord traditsiooniline äriplaan: idee- ?- kasum.

Rulluisuhooaeg lükkub edasi?

Ootasin pikkisilmi aega, mil tänavakoristajad talvel mahaloobitud saasta kenasti kokku korjavad, kotti topivad ja suurte autodega minema sõidutavad. Kuhugi kaugele. Sinna kuhu rulluisurajad välja ei jõua. Üsna hästi on meeles, et erinevate kehaosade kaitsetest ei ole muhvigi kasu kui nad uisutamise ajal kodus esikus vedelevad. Ja samamoodi mäletan, kui ebamugav on uisutada, kui mingid kobakad põlvede ümber on. Seega graniitliiva sisse uisutama väga ei kipu.

Nädala alguses vaatasin juba lootusrikka pilguga kõnniteede poole ja õlitasin mõttes uiske. Aga paistab, et ma magasin maha selle aja, mis jääb kõnniteede puhastamise ja teede pindamise vahele. Tänaseks on kõik suuremad ja väiksemad teed kaetud killustikusogaga, mis aukude asemel koguneb aukude kõrvale muhkudeks ja suutesse hunnikutesse kõnniteedele. Niipalju siis uisutamisest. Peab vist jalgratta hankima...

Vaata sahtlisse!

Eile vaadatud kaks episoodi The Fast Show'd ei mõjunud vaimsele tervisele hästi. Mida oligi karta. Boutros Boutros Ghali. This week I'll be mostly eating prozac. Palun vabandust.

Parasiili töökohakampaaniast ajendatuna võiks keegi korraldada esimese sahtli kampaania. Teadagi, kõige ülemine sahtel koguneb alati täis igasugust mõistetamatut jura. Minul küll. Antud juhul vahivad vastu kolm paberkotikest, kus sees on erinevad teesordid, üks pappkarp veel ühe rohelise teega, kilekotike porganditega, kätekreem, kõrvaltoa ukse võti, pakk pabertaskurätte (kasutamata), teine kätekreem, nohusalv, köhatabletid, Estonian airi soola-suhkru-märjaräti-hambaorgipakett, neli rinnasilti erinevatelt konverentsidelt, pakk Kalevi nätsu, üks lusikas, pakk visiitkaarte, kaks minisuuruses parfüümvett, ümbrik piltidega, söetabletid, kolm pastakat, üks suuremat sorti polt, haaknõel ja nimetamatutes kogustes "tähtsaid pabereid" ja plaate.

Flora või fauna?

07.05.2005 kella 2 ajal märkas jalgsipatrull, et Tartus Ülikooli ja Lossi tänava ristmikul ületas teed siil, kes sibas kohe ilusalongi hoovi. Kuna linnapildis haruldasel loomal ei olnud ilusalongi hoovist kusagile edasi pääseda, otsustasid politseinikud toimetada looma kindlamasse kohta, et temaga linnas midagi halba ei juhtuks. Patrull püüdis siili kinni ning toimetas ta botaanikaaeda.

Miks ei võiks siil minna ilusalongi? Kevad ja vaja kaaslast leida ja kuidas sa ikka vastassugupoolt ahvatled, kui okkad talveunest sasitud ja vurrud kammimata. Pärast maksad kenasti kaardiga ja kogu moos. Aga siis tulevad kurjad jalgsipatrullid, nimetavad sind harulduseks ja viivad botaanikaaeda??? Kaktuste osakonda?

"Eksimine on inimlik," pobises siil ja ronis kaktuse seljast maha.

Oi mulle meeldib hiilida

Kuidas see lahendustele probleemide otsimised nüüd nii päevakorda on kerkinud... Leiame lahenduse üles ja siis hakkame sinna juurde sobivat probleemi otsima. Probleem jäi leidmata aga lahendus on vähemasti päris tiptop. Otsimise käigus sain teada, et (tsitaati alga) kirjutan hea lobeda käega ja oskan kirjutada nii, et võin kirjutamist viljeleda küll (tsitaadi lõpp). Aitäh loa eest :)

Ma nägin täna Maailma Kõige Sopasemat Autot. Ja see ei olnud minu oma. Üks jeep oli tulnud kevadkünnilt ja vahepeal ilmselt ka sõnnikukoorma alla jäänud. Auto paistis vaevuvaevu muu mudru alt välja. Akendele olid suure hoolega laskeava meenutavad heledamad laigukesed sisse nühitud. Autopesula mehed käisid murelike nägudega ümber auto ja mõtlesid ilmselt, kuhu nad selle kartulipõllu panevad, mis autost pärast pesemist eraldub.

Rasked küsimused :P

Mida vastata kolleegi küsimusele "Miks sa täna nii hea välja näed?". "Juhtus nii" ei paistnud just väga hea vastusena.

Cheese!

Üks paljudest põhjustest, miks mobiiltelefonis ei tohiks olla kaamerat. Või noh, 116 põhjust, kui täpsem olla: http://kikayqueenpics.blogspot.com/

Ülevaade seebimaastikust

Aegajalt juhtub see, et sõidan tööle oma ema autos, mida asustavad samal hetkel lisaks eelnimetatuile ka kolm keskealist riigiametnikku. Täna oligi see aeg. Eelmine kord südatalvel. Ja jututeemad ei ole mitte grammigi muutunud. Kõigepealt võetakse läbi see, milline on ilm ja milliseks ta kõigi prognooside kohaselt päeva jooksul muutub. Siis arutletakse teemadel riietuse vastavus ilmale. Ja siis küsib üks riigiametnik ilmsüütult, et kas teised eelmisel õhtul Vapraid ja ilusaid vaatasid... Siis selgub tõsiasi, et kurtus on teatavates olukordades ikka väga tänuväärne asi. Täna sain ma vastutahtmist teada, et Stephanie jõi eile koos Nickiga. Ja nad on surmkindlad, et Brooke'i laps on ikkagi Nicki oma kuna ametlikku isaduse tuvastamise testi ei ole ikka veel tehtud (eelmine test kadus vist seetõttu, et arst suri ära vms). Äbrääk. Siinjuures kaastundeavaldused õeraasule, kes selles seltskonnas igal hommikul kooli sõidab.

Millega siis ikka uut nädalat alustada...

Järgmine kord, kui ma näen unes, et ma kellegi ära tapan, sooviks ma oma meelerahu huvides sinna unenäkku ka kasvõi pisikesi süümekaid. Antud juhul olid ainukesteks tunneteks hirm vahelejäämise pärast ja suht õigustatud kartus, et radiaatori taha pugenud (?) laip haisema hakkab. Ma olen endas pettunud.

Nädalavahetus numbrites

Grillimisi tükki üks- seakaelakarbonaad (üldsemittekosher :P).
Juuksevärvimisi tükki üks- õe omad, jubepalju, värv mahagonsomething (kuigi poes tekkis hasart leida üles juuksevärv "tume baklažaan").
Haigeks jäänud lapsi tükki üks- minu oma, köhib, palavik.
Naabrite uusi ülevaadatud koeri tükki poolteist- uute naabrite mitteniiuus prantsuse buldog ja vanade naabrite täitsauus kahekuune bernhardiini-saksalambaka-mix (shaken, not stirred).
Seest puhtaks tehtud autosid tükki üks- ema oma, karmapunke teenitud tükki mitu.
...
Seitse oli vist veel. Loetlemata.