Jätku leiba!

Sattusin vaatama ETV-st saadet "Jätku leiba!"Oh sa pagan, milline lihahimu tuli, kui Demjanov lõikas lahti seaprae, mille menetluseks oli 6 tundi keetmist ja tund ahjus küpsemist. Tõepoolest, nagu võist libises nuga läbi. Oleks endal seda viitsimist pool päeva liha menetleda.

Söögitegemisega on üldse lood täpselt sellised nagu nad parasjagu on. Kahel õhtul lõpetab laps laulmise kell seitse, siis veel poodi ja ega enne kaheksat koju ei jõua. Loogiline, et kõlab nagu võtame-midagi-siit-valmistoiduletist-cusine. Kahel õhtul nädalas lõppeb väikese inimese tööpäev kell pool kuus. Siis poodi ja kõige varemalt kell pool seitse koju. Annaks isegi midagi vaaritada väheke. Aga seal tuleb juba mängu asjaolu, et kõigil kõhud tühjad ja tahaks midagi kiirelt manustada. Tatraputru võib ju keeta, miskit keerukamat ja aeganõudvamat... ei mängi välja.

No ja siis on reedeõhtud. Juuresolevalt pildilt paistab, et poest sai toodud salatit. Sest reedeõhtul tahaks ennast ju lõdvaks lasta ja puhata, mitte pliidi ees higistada. Ja loomulikult on mõistlikum voodis sõrmedega mööda klaverit joost. Ja nädalavahetustel on alati nii palju teha või nii väga vaja puhata...

Ah, puhas laiskus on asja ametlik nimi. Erinevad lipsukesed, mis ma nüüd sinna külge olen pookinud, ei varja kuigi palju.

Homme ema juurde õhtusöögile :)

:(

Kursaõde meenutas täna, kuidas üle-eelmisel nädalavahetusel olin talle rääkinud oma isa hiljutisest surmast. Samal päeval koju minnes sai ta kõne, kus teatati, et ka temal ei ole enam isa.

Sisalikutibi võib linnukese kirja panna- teatris käisin. Mul mõnikord ikka õnnestub ja ilma oluliste skeemide ja meelitusvahenditeta. Linnateatris ei olnudki aastaid käinud ja emal oli pilet üle. Veendusin, et Nüganeni lavastatud "Kuritöö ja karistus" ei olnud oma autasusid ilma põhjuseta saanud. Sammul, lisaks sellele, et nägi hea välja, oli Raskolnikovina üsna veenev. Anu Lambi fenomenist selles tükis ei saanud ma paraku väga aru. Teagi, kas saab selle minu kui teatrivõhiku kraesse keerata või pole lihtsalt kõik päevad vennad. Pika tüki kohta oli "Kuritöö ja karistus" ikka haruldaselt jälgitav.

Ja nüüd sõnumeid udust. Meediakonverents, mille kutseid ma mõningatele kodanikele edastasin, toimus eelmise aasta septembris. Täna sain ühelt kutsutult meili teatega, et tänab kutse eest ja kavatseb konverentsil kindlasti osaleda. Mõistlik.

Minu eelmise kuu mobiiliarve on 28 krooni. Ligi poole sellest moodustavad smsid ning huvi pärast kokku arvutatud keskmine kõnekestus on 46 sekundit. Mingi sotsiofoobiaperiood vist...

Kes üksi jookseb, peab üksi kukkuma...

A friend is one who knows us, but loves us anyway.
(Fr. Jerome Cummings)

Sõbralikku päeva!