Öös on asju

Tund aega und ei ole päris see, mida ma piisava ja kosutava ööune all tavapäraselt silmas peaks. A noh, elu ei saa ka maha magada pidevalt. Samas... ma ei saa öelda, et see öö nüüd oluliselt aktiivse tegutsemise tähe all oleks möödunud. Voodis läppar süles, kass kõrval tähelepanu nur(r)umas.

Kassi peaks voodikaaslasena mehe vastu välja vahetama. Ma ei viitsi enam igal öösel mitmeid kordi ärgata selle peale, et keegi ennast mulle külje alla surub, kõrva nurrub ning mu seljale ennast kerra keerab. Millegipärast ei taha see loomake aga kuidagi aru saada, et suur ja lai voodi peaks olema selleks, et mina seal üksi laiutan. Seega tuleb võtta kasutusele karmimad meetodid ja voodi teine pool ka ära asustada. Ehk siis saab seltsimees kass aru ka sellest, et tema koht võib äärmisel juhul olla kuskil jalutsis, kus sel varvaste soojendamiseks isegi mingi kasutegur oleks. Jah, ma tean, kassidele ei ole väga kerge selgeks teha, et tegelikult ei keerle maailm ümber nende. Mulle oleks ka, kui ta tegelikult ei keerleks :)

Ahjaa, eile õhtul sai lõpuks ometi piparkooke tehtud. Tainas seisis külmikus juba jõulueelsest ajast ning jaanipäevani ei soostunud mu laps selle ettevõtmisega ootama. Kannatamatud väikesed inimesed. Tea, mis järgmiseks? Peaks veel kuuse ka välja viima juba või?*

Sisalikutibinas nakatas vene muusika pisikuga.

Солнце светит, и растет трава,
Но тебе она не нужна.
Все не так, и все не то,
Когда твоя девушка больна.
______________________________
* nali (toim.)

Loodus

Kloostrimetsa teed mööda koju sõites kohtus Oliüks metskitsega. Oliüks, mõtles kits. Kits, mõtles Oliüks. Ja läksid kumbki oma teed, omadele väikestele, maailma jaoks väga vähetähtsatele asjatoimetustele. Kitsest paistis veel valge sabatutt, Oliühest punased tagatuled.

Ma tahan...

Austust.
Armastamist.
Arvestamist.
Usaldamist.
Hoolitsemist.
Väljendamist.
Muud.

Kui palju aga olen ma ise nõus vastu andma? Kui palju ma julgen? Kui nii palju nagu praegu, siis miks ma arvan, et keegi mulle peaks rohkem vastu andma? Jah, pime olen. Tõmblen siia-sinna, jooksen muudkui eest ja järele. Miks ma ei võiks vahelduseks asju päris rahulikult võtta? Vaadata, mis juhtub. Ilma suuremate mängudeta.

Ja nüüd võtan asja nii rahulikult, et lähen magama. Ja homme ärgates võtan selle kande maha kui täiesti mittevajaliku, kuna mul ei ole enam vaja seda kõike endale meelde tuletada :P

Telefonisaaga jätkub. Vahepeal laenatud kaardile kogutud numbrid lendasid jälle vastu taevast seoses sellega, et laenaja on.. hmm.. kuidas seda nüüd ilusti öeldagi... miski, mis on meditsiini valdkonnas meestearsti ampluaa. Küll aga töötab nüüd vana number väga edukalt. Sellele vahepealsele võib vahetevahel häirivaid kõnesid teha küll. Luban. Eriti võib sealt mind küsida :) Jah, ma ei ole hea inimene. Need teemad, et ma kõige lähedasem tegelane inglile olen, on läbi. Emalõvi pigem. Ja väga ülesärritatud isend.

Sinine leht on ilmselt kõige mõttekam lahendus. Eriti veel seetõttu, et nüüd on vist neerupõletik kohale jõudnud. Ootan huviga, millal 40kraadise palaviku üles viskab. Tavaliselt viskab ju. Ja kaelasooned juba annavad ennast tunda sellelaadselt. Enne palavikku ei ole suuremat motivatsiooni ennast ravima ka hakata. Haigusetrots. Lisaks veel see, et "vot kui suren üks hetk ära, mis te siis peale hakkate". Totter, jah ma tean. Tegelikult on muidugi peapõhjus see, et ma tõesti ei viitsi ennast arsti juurde vedada :(

Täna päevakorras:

- töökaaslase sünnipäev (kingitus ostmata, ehk lõuna ajal jõuan)
- kohtumine tundmatuga (ei, mitte nagu film vaid nagu blind date, ehk mitte nagu date date aga... ütleme siis lõuna)
- hunnik tööd
- asjadeklaarimine kultuuriloo õppejõuga (ma valdan seda ainet, eksamil jäi üks punkt maksimumist puudu, mistõttu ei ole vaja ühe esitamata kodutöö pärast mulle lõpphinnet F-i panna)

Nimekiri ei ole lõplik. Karta on.

Alla ja üle nulli

Kodus läks nädalavahetuseks vesi ära. Otsustasin, et kui variandid on kodus ilma veeta ja Pärnus ilma veeta, siis miks ka mitte Pärnusse minna. Pärast sai õismäel emme juures pesemas käidud ning selle peale sulasid ka kodus torud lahti ning kraanist voolab vesi. Juhuu! Torumehed rääkisid sellest, kuidas neil on torudesulatamise järjekord jaanuari lõpuni. Ei oleks olnud just väga ilus perspektiiv. Nüüd jääb vaid loota, et torud selle külmumise vastu pidasid.

Pärnus oli KÜLM. Kui ikka külmkapist jääd ei leitud ja joogi sisse oleks siiski veidi vaja olnud, siis sai lihtsalt veeämber esikusse tõstetud ning mõne aja pärast oli juba probleem, kuidas seda jääd sealt kätte saada. Läbijäätunud viieliitrine kanistritäis vett ei sulanud ära isegi kahe päevaga pliidi kõrval. Brrrr... Aga natuke Minttut sulatab üsna hästi.

Täna käisin endale jopet hankimas. Sain kah. 2 in 1. Ehk siis kahekordne jope, mida saab soojemate ilmadega ka kahe eraldiseisva riideesemena kanda. Shoppamine tuleb mul endiselt hästi välja. Eriti veel siis, kui raha kohe üldse ei ole.

Ah jaa, enne nädalavahetust sai ära käidud ka Raadio Mania sünnipäeval. Kui välja arvata asjaolu, et ilmselt jäi kuhugi sinna mu pisike telefonike, siis oli üritus vinge. No ja telefon telefoniks, aga ka kõik telefoninumbrid... Miu. Nagu oleks pool elu ära kadunud. Peast tean ma ju täpselt kahte telefoninumbrit. No olgu, kolme, kui 112 ka loeb. Ehk siis, call me, I can't call you.

Sellest ma ei räägi, et külm on. Ei sõnagi sellest, et vastpestud niiskete juuste ja mütsi koostöö kandis vilja eriliselt bad-hair-day-na. Ma ei räägi ka kiisust, ei kutsust, autost, ei nukkudest. Mainimata jätan ka selle, et hommikul voodist lõdisedes välja ronides tegin põlvele haiget ja nüüd annab ta ilmselt terve päeva tunda. Oma hirmudest ma ei räägi. Oma kuus aastat kestnud abielu de facto lõppemisest ei pruugiks ka praegu pajatada. Ja ma tean, et keegi ei viitsi lugeda sellest, kuidas selle külmaga mõte ära hangub enne kui ta vormistatud saab.

Selle asemel räägiks tähtsamatest teemadest. Reet Linnal hakkasid pärast 22 aastat küüned korralikult kasvama.

Ja päeva tsitaat:

sisalik says:
kui sa ei suitsetaks siis võtaks su endale kassiks
sisalik says:
ma kujutan ette et sa ytled mulle kunagi siukse lause, et jätsin suitsetamise maha et sisalik mu endale kassiks võtaks

Soovid silmades või nende ees

Eilse õhtu mõtteteraks sai puhtjuhuslikult tõdemus, et kui elu ei ole parasjagu ilus, siis on ta vähemalt huvitav ikka. Tuletage mulle seda meelde, kui ma liigselt virisema kukun.

Mulle on korduvalt ja väga erinevate inimeste poolt ette heidetud asjaolu, et ma ei tea, mida ma tegelikult tahan. Kohati on neil tuline õigus. Ja kui ma lõppkokkuvõttes läbi tohutute ponnistuste otsustan, et vot just seda ma tahan (või ei taha?) ja soovitu ka saavutan, siis ma ei oska sellega rahul olla. Rahulolu on minu jaoks arengu surm.

Aga mis juhtub siis, kui mul tekib äkiline selgusehetk, kus ei olegi küsimus, kas ma tahan ja mida ma tahan, vaid soovid istuvad selgelt minu ees, nagu oleks keegi mulle täiskirjutatud prilliklaasid ette pannud? Siis juhtub see, et keegi võtab need prillid, pillab maha ning nagu sellest veel küllalt ei oleks, purustab need jala all. Kilde ma kokku liimima ei hakka. Ootan vaid, et ehk toob süüdlane uued asemele. Nende samade soovide ja tahtmistega. Või näen ma neidsamu kirjasid kellegi teise prillide tagant silmi otsides. Siis tean jälle. Senikauaks aga... elu ongi täis valesid valikuid ning nendest terve nahaga välja tulemist. Kui mitte ilus, siis huvitav ikka.

Kas mehed või naised on õnnelikumad?

Perekonnanimi on kogu aeg sama. - Sa saad valida omale ise sobiva perekonnanime.
Garaaz on ainult sinu päralt. - Auto ei trügi sinu elutuppa ja sina ei trügi vastutasuks garaaži.
Pulmapeo ettevalmistused sujuvad iseenesest. - Sa saad enda maitsele vastava pulmapeo.
Sokolaad on lihtsalt üks suupiste. - Sa oskad kirjutada sõna "šokolaad".
Sinust võib saada president. - Sinust võib saada president ja sa võid ikka veel hästi riides käia.
Sa ei jää kunagi rasedaks. - Sa võid saada lapsi olenemata mehe tahtest.
Sa võid käia pargis ilma T-särgita. - Sa võid käia pargis T-särgita ilma, et kuuleksid kommentaare loomaaiast põgenenud gorilladest.
Automehaanikud ei valeta sulle. - Sa võid flirtida automehhaanikutega ja sa ei saa selle eest mitte sinist silma vaid soodushinnad.
Terve maailm on sinu pissuaar. Sa ei pea kunagi sõitma järgmisse bensiinijaama sellepärast, et siinne peldik on öäkk. - Sa ei pea elama pissuaaris.
Sa ei pea mutri keeramise suuna üle mõneks ajaks mõttesse vajuma. - Sa ei pea mutreid keerama, selleks on teised inimesed.
Sama töö, rohkem palka. - Sama töö, suurem rahulolu.
Kortsud lisavad omapära. - Sa võid kasutada kortsudevastast kreemi ilma, et sind pedeks peetaks.
Pruudikleidi laenutus 5000 krooni, ülikonna laenutus 200 krooni. - Pruudikleidis näed sa ilus välja, mitte nagu too tüüp seal oma laenutatud odavas ülikonnas.
Inimesed ei jõllita sinu rindu, kui sa nendega räägid. - Inimesed ei pööra sinuga rääkides pilku peenetundeliselt kõrvale.
Vahetevahel on üks hästi-ajastatud röhitsus lausa ette nähtud. - Keegi ei saa sulle ette heita, kui sa aegajalt virised.
Uued kingad ei mulju, hõõru ja moonda sinu jalgu. - Su uued kingad näevad head välja ka pärast kahte kuud kandmist.
Telefonikõned lõpevad enne kolmekümnendat sekundit. - Sa saad huvitavamaid telefonikõnesid kui "logi msni sisse, ma tahan sulle ühte urli anda".
Sa tead nii mõndagi tankidest. - Sa tead mõndagi elust Maal.
Viiepäevane puhkus vajab vaid ühte kohvrit. - Viiepäevane puhkus vajab vaid ühte meest, kes kohvreid kannaks.
Sa suudad ise oma purgid lahti keerata. - Sa suudad valmistada ka muud kui purgitoite.
Väikseimgi arukuse väljendus annab sulle ekstra plusspunkte. - Sul ei ole vaja oma enesehinnagut tõsta teiste plusspunktidega.
Kui keegi unustab sind külla kutsuda võib ta ka edaspidi sinu sõber olla. - Kui keegi sind külla kutsub, siis ei saa temast automaatselt su uut elukaaslast.
Sinu aluspesu maksab 30 krooni 4-ne pakk. - Sa ostad oma aluspesu ise, mitte ei lase seda teha oma emal.
Kolm paari jalatseid on rohkem kui küll. - Sa ei pane kunagi mööda riietusega mittesobivate jalanõudega.
Sul puudub võime näha kortse oma riietel. - Sa oskad kasutada triikrauda.
Kogu sinu nägu on ühte värvi. - Sa võid värvida silmi ilma, et sind pedeks peetaks.
Üks soeng on sobiv aastateks, võib-olla aastakümneteks. - Su pealagi ei hakka aasta-aastalt rohkem päikesekiirgust tagasi peegeldama.
Sa pead raseerima ainult nägu ja kaela. - Sa ei pea igal hommikul habet ajama.
Sa võid kogu oma elu "mänguasjadega" mängida. - Sa võid tekitada meestele tõsiseid traumasid lahutades teda tema "mänguasjadest" püksitaskute kinniõmblemise teel.
Tavaliselt varjab kõht sinu laiad puusad. - Sul ei ole õllekõhtu.
Sa võid kanda lühikesi pükse hoolimata sinu säärte väljanägemisest. - Sa võid kanda seelikut.
Oma küünte eest hoolitsemiseks piisab sulle taskunoast. - Sa võid vahetada oma küünte värvi ja pikkust.
Sul on vuntside kasvatamisel valikuvabadus - jah või ei. - Sa suudad vältida tati nirisemist ninast suhu ilma, et sa peaks sinna ette barrikaade kasvatama.
Sa suudad osta 25-le sugulase jõulukingid 24. detsembril 25 minutiga. - Su sugulased ei kingi sulle kunagi su enda kingitud jõulukinke tagasi.

Sünnipäev ja Mirage

Nädalavahetus käis Pärnu tähe all. Natuke arbuusimaitselist viina spraidiga, hea seltskond, paar väga hämmastunud inimest, natuke patsutamist ja Mirage. Sõbranna sünnipäev oli, noh.

Ma vist lõpetasin ööklubides käimise siis, kui ma sinna legaalselt sisse hakkasin saama. Noh, mõni erandjuhus on küll olnud ka pärast seda. Väga hämmastamapanevad erandjuhtumid teemal "kuidas ma küll _sinna_ sattusin".

Mul on tunne, et ma olen endast natuke liiga heal arvamusel selleks, et lasta mingisugustel autovõtmed-ja-mobiil-lauale-küll-ma-olen-kõva-mees-tüüpidel ilase pilguga vahtida. No ei ole minu cup of tea. Ja kui ma tahan tantsida, siis ma tantsin. Kas kodus süüa tehes, riietudes või ööklubis, seal ei ole minu jaoks suuremat vahet. Kui välja arvata see, et minu pliidi ees ei tungi keegi higist nõretavana minu isiklikku ruumi arvamusega, et ma peaks meelitatud olema tema tähelepanust.

A noh, kokkuvõtlikult ja ööklubi kõrvale jättes oli päris abiks üritus.

Tuvastatud, et halb vein on halvem kui üldse mitte vein. Tänane syrah-cabernet segu ei ole väga õnnestunud ning cabernet maitseb sealjuures nagu oleks ta naftaväljadel kasvanud. Aga järelikult teinekord tean. Või noh, vähemalt arvestusega, et ma oma vigadest õppima olen suuteline.

Kui ma kuidagi laupäeval Pärnusse saan, siis on ees ootamas üks sünnipäev. Sünnipäevalapse näol on tegemist minu kõige kauaaegsema sõbrannaga. Varsti juba 20 aastat teineteist tuntud. Ja kuigi me näeme nii umbes kord-kaks aastas, mõistame teineteist ikkagi poolelt sõnalt. Nii juhtub, kui on koos üles kasvatud. Esimesed peod, esimesed poisid (õnneks väga erinev maitse, neil paraku mitte), kooskõlastatud jutud teemal "ööbisime sinu juures telgis" ja "aga tema ema lubas", kituvad naabrimutid teemal "kella poole viiest lärmavad akna all" jne jne.

Urr

Kui sisalikutibi suhtes olen ma täiesti teadmatult võtnud kaitsva emalõvi rolli (mitte, et tal just väga seda kaitset vaja oleks, või mina suudaksin midagi väga ära teha), siis oma lapse suhtes olen ma täiesti teadlikult ning läbikaalutletult terve kari lõvisid. Jah, võibolla ka veidi overprotective. Viimaste päevade sündmused ja sündimatused on läinud just selle kaitsepositsiooni tähe all. Urisen igasse ilmakaarde ja mitte põhjuseta. Ja isalõvi ei ole mitte see, kes minuga kõrvuti kutsikat kaitsma asuks, vaid järjest enam just oht oma järglasele. Ja mitte ainult talle vaid ka mulle. Vahega, et mina suudan end kaitsta ise, kui kutsikas ei ole selleks mitte mingil moel võimeline ning kannatab nii või teisiti kõige rohkem. Väga näotu olukord ja väga munadeta isane.

Shoppamistuur õigustas ennast igati. Plaanitud saabastest, kleidikesest ja pesust jäi täitmata vaid kleidiosa. Saapad sain pika otsimise peale ja sellised, millega tõesti rahul olen. Sabake kirtsutas küll nina ja tegi muid kummalisi nägusid aga kõigile ei saagi samad asjad meeldida. Pesu on ilus ja punane. Veidike pitsilisem küll, kui see, millega ma tavapäraselt harjunud olen. Aga ju mul on siis mingi romantikaperiood :P Vannis käin ka veini, küünalde ja muusikaga. Peaks nüüd veel päikeseloojanguid ka imetlema minema, siis oleks täiskomplekt.

Täna on enesetunne isegi keskmisest parem. Kummaline.

Oh küll ma olen tubli

Kaks eksamit kolmest tehtud. Esimene oli juhtimine, kus jõulukingi eest kahe küsimuse asemel üks anti. Oli kolm erinevat küsimust, mis vastavalt istekohtadele ära jaotati. Vastasin süüdimatult teisele reale antud küsimusele, kuna minu oma ei istunud kohe mitte. Ja 20. sajandi II poole juhtimisteooriatega olin ma üsna hästi isegi kursis. Kolme kohustusliku kirjeldamise asemel tuli mul neid lausa seitse. Pole paha tulemus.

Tänane kultuurilugu läks ka kenasti. 40-st võimalikust 39 punkti. Kohati tuli küll õppejõu käest nõu küsida aga ta jagas seda ka ülilahkelt :P Vinge. Kui ma nüüd selle essee ka ära kirjutaksin talle... Mida kirjutada teemal "Eesti kultuur multikultuurses maailmas"? Enam laiemat teemat ei andnud mõelda?

Järgmine nädal siis sotsioloogia kah. Saaks selle ka tehtud, oleks omadega mäel.

Tuju on hea. Täna šoppama kah veel. Loodetavasti saan endale uued saapad. Muidu olen varsti paljajalu. Ühe pisikese kleidikese üle oleks ka hea meel. No ja pesuostmine on ka üks meeldivamaid poodlemisviise. Kaubandusjumal on igati kohale oodatud. Jaanuari teises pooles lubatakse aastapreemiat...

Kas sa tahad olla kirss, kes minu kirsi küljes on?

Alusta lõppeesmärki silmas pidades...

Võttes aluseks emotsionaalse pangaarve, on kõik väga segamini löödud. Ise lõin, ilmselt. On sissetulekud, on väljaminekud. Kui reaalsel pangakontol on sissetulekud harvad ja suured ning väljaminekud hajutatud, siis emotsionaalne konto kipub vastupidi käituma. Kogud ja kogud neid pisikesi positiivsuskillukesi selleks, et suurem negatiivsuslaine selle kõik korraga ära kulutaks. Või dramatiseerin ma seda lihtsalt üle? Ilmselt ka seda.

Võipolla peaks hakkama elu juhtima nagu ettevõtet. Väikest firmakest. Teeks äriplaani, investeeriks, seaks eesmärgid ning hakkaks otsima vahendeid ja meetodeid nende täitmiseks. Pika- ja lühiajaline planeerimine, eksperthinnangud, prognoosid, analüüs. Aga.. kuidas seada elule mõõdetavaid ja reaalseid eesmärke?

Olgu, osad eesmärgid on tegelikult täiesti mõõdetavad. Kui eesmärgiks on sissetulekute suurendamine, siis selle mõõtmisega ei ole kellelgi probleeme. Ka saavutuslikud eesmärgid, nagu näiteks kooli lõpetamine, on täiesti üheselt ja selgelt mõistetavad. Aga kuidas mõõta näiteks õnne ja rahulolu? Kas ma olen õnnelik praegu? Kas ma olin õnnelik aasta tagasi? Kaks aastat tagasi? Olin või? Mina ei oska sellele küsimusele vastata. Teen arvamusküsitluse või?

Miski minus võtab sellise kaine ja ratsionaalse planeerimise vastu sõna. Loomulikult. Lühim tee punktist A punkti B on sirge. Aga selleks, et punktide vahele sirget tõmmata, peab olema teada nende asukohad. Mina olen punktis A. Kus see B on? Pagan küll. Ja kas ma tahan käia mööda sirget joont?

Kes koostaks mulle eluplaani? :)

Homme on eksam. Praeguseks on juba huvi tekkinud, et kuidas see küll minna võiks. Õppimine läheb seekord nii kergelt nagu oleks käsipiduri peale unustanud.

Millegipärast ennustavad kõik aastahoroskoobid nagu ühest suust väga igavat ja ebameeldivat aastat. Inetu neist, hakka või ise endale paremat kirjutama.

Head uut aastat!

Nii see aasta algas. Ilmselt kuskil Viru keskuse ja Tallinki hotelli vahel. Ja ka mujal samal ajal. Raketid, šampus, raketid, inimesed, raketid, jää, raketid... Emotsioonide susservusser. Ma ei tahtnud sellelt öölt mitte midagi. Ma tahtsin, et aastavahetust ei oleks. Sotsiaalne kohustus. Tehes kramplike liigutusi lõbutsemiseks, veendes küll teisi kuid mitte iseennast. Aga teisiti ka ei oleks osanud. Mõnikord on parem omaette olla aga ma ei oska alati sellest aru saada.

Lugedes aastataguseid postitusi, tuli esimesel korral ahastus peale. Aasta on möödas ja kõik on täpselt samamoodi. Tunded on sama värvi, teemad on samad... Inimesed on samad.

Aga... lugesin korra veel üle. Ja sain aru, et ma loen ennast sinna aega tagasi ja seepärast tunnengi, et kõik on samamoodi. Tegelikult on nende kaheteist kuu jooksul vett merre voolanud piisavalt ning ka minu elus on muutused täiesti toimunud. Olen saavutanud mitmeid asju, mida pidevalt edasi sa lükatud nagu lubade kättesaamine, uuesti kooli sisseastumine, elukoha vahetus, ametiposti vahetus. Need on ju tegelikult päris korralikud sammud. Milliseid muutusi ma veel ootan sellelt aastalt? Uut meest ja teist last või? Võeh.

Ma tahaks oma labiilse närvikava nüüd kappi ära panna, et see mingil rahulikumal hetkel see uuesti välja võtta. Aga praegu ei ole selle ameerika raudtee jaoks ei aega ega jõudu.